Video

Hea Sõna auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan

Auhind antakse üle reedel, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IX“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

Hea Sõna auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Piret Kriivani ajakirjanikutööd Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio kauaaegse saatejuhi ja toimetajana, keda viimasel ajal teatakse eelkõige sarjade "Eesti lugu" ja "Keelesaade" järgi.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Piret Kriivani töö on pikaajaline ja eriline, ta teeb väga head keelesaadet ja tema enda eesti keel on suurepärane ­– ühelt poolt kultiveeritud, teisalt maalähedane. "Eesti lugu" kuulamata aga ei saa praegu läbi ei poliitikud, valitsejad ega intelligents. Rääkimata rahvast, kes huvi ja vaimustusega kuulab omaenese lugu, mis rullub sarjas lahti kui üks uskumatult elujõuline saaga. On auaasi seda tööd esile tõsta, toetada autori ajakirjanduslikku missiooni.“

Piret Kriivan on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist töötas ta seitse aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Raadiotööd alustas ta 1990. aastal Eesti Raadio välisuudiste toimetuses. Uudiste kõrvalt hakkas ta peagi juhtima välispoliitika saadet „Maailm täna“. Järgnes paariaastane töö raadiojaama B3 uudistetoimetuses. Tagasi Vikerraadios on ta 1998. aastast, kui taasalustas saade "Maailm täna", sama tööd on ta jätkanud saates "Uudis pluss".

"Üsna sageli on see vihane kõne vihakõne asjus ühiskonnas palju rohkem kõlama jäänud ja minu meelest õigustamatult," ütleb auhinna võtija Piret Kriivan. "Väga palju minu meelest toetuvad nii poliitikud kui ajakirjanikud sellele, mis kirjutatakse kommentaariumides - sellest minu meelest tehakse üsna sageli liiga ennatlikke järeldusi, et see kajastabki seda, mida kogu Eesti rahvas arvab. Peaks natukene enne mõtlema selle üle."

Eesti ajalugu käsitlev sari „Eesti lugu“ on tänavu eetris juba kaheteistkümnendat hooaega. Saates on sõna saanud paljud nimekad ajaloolased. Ise ütleb Kriivan saate kohta nii: "Eeskätt tuleb meeles pidada oma õppetunnid. Tähtis on teada, milline on olnud meie oma lugu, missugustes rahvusvahelistes oludes oleme riigiks kasvanud." Saade leidis esiletõstmist juba 2009. aastal, kui Eesti Kaitseliit autasustas saatejuhti Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul eriteenete medaliga panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele.

2011. aasta sügisest on ta ka Keelesaate toimetaja ja saatejuht.

Vikerraadio kolleeg Meelis Süld iseloomustab Piret Kriivanit kui väga põhjalikku toimetajat: "Alati on tal kuhi raamatuid laual, ta teeb endale oma saadete teemad alati hästi selgeks." Toimetaja ja saatejuht Ülle Karu sõnul on ta särav, töökas ja asjalik, enesekindel ja sõnakas selles mõttes, et ütleb, kui midagi ei meeldi. Tal on alati huvitavaid ideid.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja üheksandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik. 

Toimetas
Valner Valme

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.