Viisud

Maast ja ilmast
Viisud



EESTI RAHVA MUUSEUMI
kommentaar


Iseloomulik tööjalanõu kogu Kirde-Euroopa metsvööndi rahvastele.
Eestis punuti viiske tavaliselt paju- või niinekoore ribadest, rannikul ka kadakakoore ribadest. Eesti viiskude omapäraks on ristikoeliselt punumine. Ristipunumisel külgedele moodustunud aasadest tõmmati läbi nöörid mis tavaliselt ristati piki säärt üles ja seoti põlve alla kinni (nagu pasteldelgi). Eestis kasutati viiske veel 20. sajandi esimesel poolelgi soistel heinamaadel, eriti Pärnumaal ja  Järvamaal.

NB! Venelaste ja üldse idapoolsete rahvaste viisud on punutud diagonaalselt, nad on sügavalt jalas, võiksid jalas püsida nööridetagi. Tavaliselt punuti seal viiske  kasekoore ribadest.

Teksti autor: Reet Piiri

TÄNAME:

Anne Sepamägi, Annika Tamm


Viimati lisatud

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.