Video

Vaata veel

Arst: taastusravikeskuse loomine ajukahjustusega inimestele on organiseerimise ja tahte taga

Eestis puudub taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteem ränga ajukahjustusega inimestele, sest nad on "liiga rasked". Nad ei liiguta, ei neela, ei räägi. Nad saadetakse haiglast koju, kus pereliikmed hakkavad amatööridena avastama uut maailma.

Enamikes Euroopa maades lähevad kõik peaajukahjustusega patsiendid aktiivravihaiglast otse taastusravihaiglasse, kus nendega kõiki võimalusi mängu pannes pikki kuid tegeletakse. Neid üritatakse iga hinna eest elule tagasi võita. Meil on raskemas seisus ajuhaige ainus lootus tema perekond. Meeleheitel pered koguvad annetusi või võtavad laenu, et oma lähedasi aidata.

Tartu Ülikooli õppejõu ja taastusarsti Ivo Koltsi sõnul on Eesti taastusravi tervikuna täiesti alaarenenud süsteem. "Siin juhtus niimoodi, et Eesti tervishoiuteenuste struktuur on välja arendatud tänu mõnedele Euroopa projektidele niimoodi, et peale intensiivset aktiivravi haiglas ei järgne mitte taastusravi, vaid sa lähed hooldusravile ehk üks ravietapp on Eesti tervishoiukorralduses üldse välja jäänud, sest Euroopa Liit finantseeris hooldushaiglate rajamist, sest kõik ehitasid hooldushaiglaid, selle asemel, et edendada taastusravi," selgitas Kolts.

"Ja kuna taastusravi on põlu all olev raviliik hetkel, sest ta ei ole kasumlik, siis teda ei arendata ka ja kuna teda ei arendata ka, siis see tase, mis meil on, ei vasta ka nagu rahvusvahelistele standarditele," rääkis Kolts," sest ettekujutus, et võimlemisega saab kedagi terveks teha, on ju lihtsalt rumal."

Võib-olla oleks meil aeg luua Eestisse koomakeskus, kus peaajukahjustusega inimesed saaksid taastusravi vastavalt nende vajadustele, nende pereliikmed õpetust ja nõu ning kus siis ka need inimesed, kelle teadvus ei taastu, saaksid neile tarvilikku hooldust ja põetust.

Koltsi arvates oleks taastusravikeskus perspektiivikas. "Neuroteadused on Tartu Ülikoolis väga kõrgel tasemel, teadlaste huvi antud problemaatika vastu on suur ja ma usun, et sellisel keskusel oleks ka rahvusvaheline tähtsus, sest et ega ma arvan Lätis ja Leedus neid keskusi ka ei ole," ütles Kolts.

Taastusravikeskuse rajamist peaks Koltsi sõnul toetama Eesti Kindlustusseltside Liit, Haigekassa ja raha võiks koguda ka annetajatelt. "Ma usun, et asi ei ole nii väga raha taga, on asi organisatsiooni ja tahte taga," arvas Kolts.

Toimetas
Riho Nagel

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar