Eesti Loomakaitse Liit esitas ministeeriumile vastuarve

Eesti Loomakaitse Liit (ELL) ründab ministeeriumi. Kui kaks nädalat tagasi teatasime, et põllumajandusministeerium esitas tuntud telenäo Heiki Valneri (pildil) juhitud ühingule soolase tagasimaksunõude, siis nüüd esitasid nemad hoopis ministeeriumile vastuarve.

Märtsi alguses saatis põllumajandusministeerium Valnerile kirja, milles teatati, et ELLi finantskäitumises avastati rikkumisi, mille alusel nõutakse tagasi üle poole mullu ühingule riigilt eraldatud rahast. MTÜ-le eraldati 2014. aastal ligi 32 000 eurot, millest 17 000 eurot ei ole ministeeriumi arvates kasutatud sihtotstarbeliselt. Et 5000 eurot toetusest oli välja maksmata, siis tagasi küsiti „ainult” 12 000 eurot.

Kõige markantsemad etteheited puudutavad transpordikulusid ja laene. Ministeeriumi väitel tuvastasid nad ELLi sõidupäevikute kontrollimisel, et mitmed märgitud sõidud ei vastanud tegelikkusele. Näiteks oli kirjas, et töötaja viis mingi looma kindlal kuupäeval Maaülikooli kliinikumi, kuid kui Maaülikoolist kontrolliti, selgus, et sellist külastust sel päeval ei toimunud.

ELLi reaktsioon oli äge. "Pealtnägijale" antud kommentaaris saatis Valner ametnikud talle omasel mahlakal moel „peesse” ja nimetas ministrit „seaks”. Ministeeriumi jutt on ELLi meelest laim. Juhatuse liige Piret Tees möönab, et sõidupäevikud koostati aasta lõpus mälu järgi ja seetõttu võis tekkida vigu, aga sihilikku eksitamist polnud: „Liidu töötajad ei ole valetanud transpordikulude kohta, samuti ei ole võltsitud sõidupäevikuid. Ükski liidu töötaja ega juhatuse liige ei ole liidu kulul isiklikke kütusearveid tasunud.” Teesi väitel oli ELL nõus esitama parandatud sõidupäeviku, aga ministeerium seda ei soovinud.

Üllatavamgi on ministeeriumi etteheide, et liidu rahadega üritati teenida tulu skeemiga, kus abivajajate toetamise asemel anti neile laenu. Jutt ei käi protsendi teenimisest, vaid keerulisemast konstruktsioonist. Nimelt esitati ministeeriumile kuludokumendid, nagu oleks konkreetse looma ravi kinni makstud, samal ajal sõlmiti looma omanikuga hoopis intressita laenuleping, mille alusel inimene kohustus raha ELLile tagastama. Ministeerium leiab, et ELLil on küll ülesanne riigi eraldatud raha loomade aitamiseks välja jagada, aga ei ole põhimõtteliselt õigust seda laenata. Asekantsler Toomas Kevvai sõnul küsiti sel moel sisuliselt abivajava looma eest raha kahelt poolt korraga.

ELLi kinnitusel oli selliseid laenulepinguid viis, kogusummas 2198 eurot, millest tänaseks on tagasi makstud ligi 900 eurot. Teesi ja Valneri meelest on väide tulu teenimisest „hämmastav” – keegi ei teeninud nende sõnul ebaausat tulu, veel vähem läks raha isiklikku tasku, vaid seda kasutati järgmiste abivajajate jaoks. Et laenuskeemi ministeeriumiga ei kooskõlastatud, nõustuvad nad laenude summa riigi toetusest siiski maha arvama.

Ülejäänud osas nõuab Eesti Loomakaitse Liit aga kohest üle kandmist. Viimane pööre ongi, et ELL esitas omakorda 17. märtsil põllumajandusministeeriumile 2741-eurose arve, mille maksetähtaeg on homme, 1. aprillil. Seni ministeerium raha üle kandnud pole, vaid osapooled istuvad neljapäeval uuesti läbirääkimiste laua taha.


Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.