Video

Vaata veel

PN Ekstra: Loomaõiguslaste südantlõhestav salavideo

Aktivistide sõnul tõestab video, et Balti suurimas karusloomafarmis rikutakse juba 2,5 aastat määrusi.

Vahetult enne 10 000 allkirjaga karusloomakasvatuse keelustamist nõudva petitsiooni üle andmist Riigikogule sel reedel, tuli organisatsiooni Loomade Nimel kaudu välja järjekordne video Karjaküla karusloomafarmist, millest esimesi kaadreid näidati täna õhtul "Pealtnägijas". 

Materjal filmiti anonüümsete aktivistide poolt salaja Karjakülas väidetavalt tänavu suvel ja sügisel. Lähemalt videost ja selle tagamaadest Loomade Nimel leheküljel.

"Pealtnägijale" antud kommentaaris leidis farmi omaniku AS Balti Karusnahk juhatuse liige Alar Kõre, et kaadrites on näha ainult ühte silmainfektsiooniga haiget looma, kellega probleemi pole. „See loom, nagu ka teised haigestunud loomad, on vastavalt seadusele ülejäänutest eraldatud, et teda ravida ja jälgida. Tuhandetest loomadest on vaid mõni üksik haige, mida juhtub kõigi elusolenditega. Peame ebaeetiliseks haige ja kannatava looma demonstreerimist videolindil ning selle põhjal emotsionaalsete järelduste väljakiskumist, nagu oleks tegemist kuigivõrd tüüpilise juhuga,” leiab Kõre, kelle sõnul pole Veterinaar- ja Toiduamet neid kontrollides leidnud ühtegi rikkumist haigete loomadega ümberkäimises.

„Karjaküla farmi salaja sissetungimine, tarade kahjustamine ja loomade salaja filmimine on vastutustundetu ja see läheb vastuollu nende samade eesmärkidega, mida loomaõiguslased taotlevad, arvestades muuhulgas, et Balti Karusnahk on selle aastal korraldanud avatud uste päeva, kus kõigil on olnud võimalus tulla, vaadata ja filmida siinseid loomi, ilma salaja tervisekaitse ja tauditõrje reegleid rikkumata,” kommenteerib Kõre kinnisele ja valvega territooriumile tungimist.

Ehkki esmapilgul pole videos justkui midagi väga šokeerivat, tõestab see loomaõiguslaste sõnul, et endiselt rikutakse reegleid ja kui ametnikud tahaksid, võiks üle 150 000 loomaga rebase- ja mingifarmi kinni panna. Nimelt kehtib juba aastast 2012 põllumajandusministri määrus, mis ütleb, et rebastel peab aastaringi olema pesa või pesakast, kuhu varjuda. Kaadrites on aga näha, et loomad elavad tegelikult sünnist surmani puurides, ümbritsetuna neljast küljest sisuliselt ainult palja traadiga.

Selle tõttu on ka Veterinaar- ja Toiduamet teinud Balti Karusnahale ettekirjutusi ja ühe hoiatustrahvi. „Karusloomakasvatajad on aga juhtinud meie tähelepanu, et pesakasti nõue ei ole parim variant loomadele varjumiseks, kuna kutsikad kipuvad peale võõrutamist sellist pesa kasutama tualetina. Seetõttu soovisid nad, et pesakasti nõue oleks vaid poegimisperioodil ning kuni kutsikate võõrutamiseni,” selgitab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimehe Liia Taaleri sõnul on praktilise lahenduse leidmine keeruline ülesanne ka erialateadlastele. „Eesmärgiks on loomade heaolu parandamine, mitte halvendamine, seepärast peab otsuste tegemisel olema eriti ettevaatlik,” nendib Taaler, kelle sõnul otsustati näiteks Soomes sel suvel, et rebastele aastaringseid pesakaste ei nõuta.

Nii leitigi kaks ja pool aastat pärast määruse kehtima hakkamist ka Eestis kompromiss, et hoopis riik tuleb vastu ja leevendab määrust. Kui plaan läbi läheb, võivad edaspidi pesakasti asemel olla vähemalt puuri kolmes külgseinas katted, mille taha saab loom end varjata. Nii saavad ka loomade väljaheited siiski puurist läbi võrgu välja kukkuda. Hetkel on määruse muudatus Pille Tammemägi sõnul juriidilises ekspertiisis ja võiks kehtima hakata juba uuel aastal.

Nii Taaleri kui Kõre meelest puuduvad karusloomakasvatuse keelustamiseks mõistlikud argumendid. Juhatuse liikme Kõre sõnul vahetab Karjaküla suurfarm järk-järgult vanad puurid uute vastu, et kõik rebased saaksid uutele reeglitele vastavad eluasemed enne 2017. aastat. Tema sõnul kaotaks keelustamisega ainuüksi nende farmides töö 70 inimest ja Eesti eksport väheneks 9 miljoni euro võrra aastas. Samuti ei saaks kohalikud ettevõtted neile oma söödatoorainet enam müüa, millele kulus aastas keskmisel 2,5 miljonit eurot.


Rohkem infot:

http://youtu.be/QWcwKA4d3Fc

www.loomadenimel.ee/karusnahalugu

www.loomus.ee

http://petitsioon.ee/karusloomafarmid

www.efba.ee

http://baltikarusnahk.ee/

 


Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.