Video

Vaata veel

Jaan Tõnissoni poeg hukkus omaenda abikaasa käe läbi

Seekordne saade "Ajavaod" keskendus Jaan Tõnissoni vanimale pojale Ilmarile, kellel olid kõik eeldused, et olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja. Paraku hukkus ta noore mehena abikaasa käe läbi.

Jaan Tõnissoni poja ja poliitilise pärija Ilmari maine elutee katkes 10. oktoobril 1939 kella veerand seitsme paiku õhtul. Abikaasa Amanda Tõnisson oli oma mehe suunas tulistanud kuus kuuli, millest kolm tabas Ilmarit, neist üks surmavalt.

Mõrv leidis aset Ilmari töötoas. Amanda oli oma teo hoolikalt ette valmistanud. Ta oli valinud päeva, millal vanapaar Tõnissonid olid Tallinnas, ja taparelvagi võtnud salaja Jaan Tõnissoni sahtlist.

Ajakirjandusloolase Krista Aru sõnul oli poja Ilmari kaotamine Jaan Tõnissoni jaoks nii ränk ja ootamatu, et Tõnisson püüdis rääkida talle ja tema abikaasale Tartu vaksalisse vastu tulnud Postimehe toimetuse töötajatega asjadest, mis olid täiesti kõrvalised. "See oli nii ränk, et tema keel ja tema suu ei paindunud sellest rääkima esialgu," selgitas Aru.

Mõrvatööd uuris kõrgem sõjakohus põhjalikult: kuulas Amanda mitmeid kordi üle ja langetas 18. jaanuaril 1940 otsuse, milleks oli tähtajata sunnitöö.

Sunnitööle määratud Amanda karistust vähendati Nõukogude ajal kaheksa aastani.

Ilmari ja Amanda poeg Tõnis oli vanavanemate kasvatada ning tekkis hirm, et Amanda võib sunnitöölaagrist vabaneda ning ka oma poja Tõnise elu kallale kippuda. Seetõttu põgeneti Saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Rootsi. "Ta olevat siis kahetsenud tol ajal, et ta mind ka ei tapnud," tõi Tõnis välja kuulujutu ja lisas, et see võib kõik puhas fantaasia olla, sest tema tunneb oma ema teistsugusena, kui nad hiljem aeg-ajalt kohtusid.

Amanda vabanes sunnitöölaagrist 1944. aastal ja jõudis olla nii ENSV Riikliku Kunstimuuseumi direktor kui ka raamatukoguhoidja.

Aegade jooksul on toimunu ümber punutud palju versioone. Üks teisest fantaasiarikkam ja oletuslikum. Ka luuletaja Hando Runnelil on oma versioon. "Kõikidel riikidel on oma salaluured, salatoimkonnad, mida ei avalikustata. Ja relvastuseküsimused... Mõnede asjade juures oli ka Ilmar Tõnisson," vihjas Runnel Ilmari sidemetele ja lisas, et toimusid salastatud relvahanked Inglismaalt ja Venemaalt, kuid see on temal uurimata.

Runnel leidis, et sellise võimsusega inimesed on alati keerulisemates suhetes. "Väga lihtne on praegu kollase ajakirjanduse taustal rääkida ka seda, et vaata, milline naine, lasi armukadedusest või millegi pärast oma andeka mehe maha. Aga kui me näeme, milline vaimsus tekkis Eestis, kui tuli 40. aasta, kui palju mõistlikke haritlasi läks punalippude alla. See sama vaim võis olla ka poliitilise varjundiga. Me ei tea. Ühesõnaga maailm on keerulisem," arvas Runnel.

Kogu lugu Jaan Tõnissoni vanimast pojast Ilmarist, kellel olid kõik eeldused olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja, vaadake täispikast saatest.

Toimetas
Riho Nagel

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.