Video

Vaata veel

Eesti riigi esimene maareform viidi läbi Theodor Pooli eestvedamisel

Theodor Pool oli Eesti riigi esimese maareformi eestvedaja, haritud ja autoriteetne poliitik. Hingelt aga talupidaja, karjakasvataja ja tõuaretaja. Ta oli tuttav eesrindlike põllumajandusriikide kogemustega ja pidas oma kohuseks neid ka eesti talupidajatele tutvustada.

1918. aastal jõudis Theodor Pool sõjast koju ning läks poliitikasse. "Eesti omavalitsuskorraldus toimis ja ta valiti Pärnu Maakonna Nõukogu esimeheks ehk Maavanemaks," rääkis ajaloolane Tiit Rosenberg ja lisas, et vahepeal pidi Pool oma ametist lahkuma Saksa okupatsiooni tõttu, kuid pärast okupatsiooni lõppu oli ta ametis kuni Eesti Vabariigi Asutava Kogu valimisteni, kus ta Tööerakonna nimekirjas ka Asutava Kogu liikmeks valiti.

Otto Strandmani valitsuses sai Poolist põllutööminister. Sama ministrikohta pidas ta kolmes valitsuses. Need oli peale Otto Strandmani ka Jaan Tõnissoni ja Ants Piibu valitsused.

12. mail 1919 esitas Otto Strandman Asutavas Kogus oma valitsuse deklaratsiooni. "Nähes Eesti riigi majanduse edenemises põllumajanduse suurt tähtsust, tahab Valitsus rahalisi abinõusid leida nii põhjaliku maareformi läbiviimiseks kui põllumajanduse arendamiseks. Vabariigi Valitsus tunnistab tarvilikuks põllumajanduse alal suurmaapidamise ja sellega ühenduses olevate feodaalse korra jäänuste võimalikult kiiret likvideerimist, kusjuures kõik abinõud tuleb ära kasutada, et ülemineku ajajärgul põllu sigivus ei langeks," ütles Strandman deklaratsioonis.

Vaidlused maareformi üle kiskusid Asutava Kogu istungitel esile paraja sõnasõja. Nii saatsid ka Theodor Pooli esimest esinemist Asutava Kogu ees pidevad vahelehüüded Rahvaerakondlastelt, kelle juht Jaan Tõnisson nimetas Pooli fantasööriks. Asutav Kogu võttis maaseaduse vastu 10. oktoobril 1919.

Juba novembris oli valitsuskriis, mis lahenes Jaan Tõnissoni saamisega peaministriks. "Elame huvitavate sündmuste ajal. Täna käis Tõnisson mulle ettepanekut tegemas uude kabinetti astuda. Tal olla nõu enamus vanu tagasi kutsuda. Lubasin kabinetti astuda, kui minu üleüldise poliitilise sihtjoonega maareformi asjus nõus ollakse, mille peale kompliment tehti, et minu poliitika tema meelest alati kaunis ettevaatlik olla olnud," kirjutas Pool oma päevaraamatus ja lisas, et Tõnissoni pidev targutamine on talle häiriv.

Lõpuks hakkas koostöö peaminister Tõnissoniga siiski laabuma. Tööerakondlaste ajaleht Vaba Maa avaldas kuni 1920. aasta maini 4 intervjuud Theodor Pooliga maaseaduse teostamise teemal. Selleks ajaks oli likvideeritud juba 700 mõisat ja suudetud luua 20 000 uut talukohta. Valitsusele laekus palju kaebusi ja proteste, mida Tõnisson saatis Poolile lahendamiseks. Selle peale tegi Pool midagi tavatut: ta kihutas mootorrattal Virumaale, et oma silmaga näha, mis ülevõetud mõisates sünnib. Selle ülevaate avaldas Vaba Maa järjejutuna. Pool jäi nähtuga rahule, kiitis tootmise jätkumist tärklisevabrikutes, telliselöövides ja villaveskites.

Lõplikult lahkus Pool ministrikohalt 1921. aasta jaanuaris, Riigikogu liikmeks jäi ta kuni 1929. aastani. 1920. aastate keskpaigaks oli maareform oma põhijoontes ellu viidud. Pool keskendus rohkem oma talu pidamisele.

Ajaloolase Tiit Rosenbergi sõnul puudutas maareform 2/3 maarahvast ja peaaegu poolt Eesti elanikkonnast. "Theodor Pool oli esimene, kes Eesti maareformist kõige asjalikuma ja analüüsivama ülevaate koostas," kinnitas Rosenberg, "Pooli töö on senini üks olulisemaid."

Toimetas
Riho Nagel

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar