Video

Vaata veel

Riigireetmises süüdistatud diplomaat Ado Birk ilmus üheksa kuud pärast kadumist ootamatult avalikkuse ette

Eesti saadik Ado Birk kadus ühel 1926. aasta suvepäeval Moskva saatkonnast ja ilmus avalikkuse vaatevälja alles üheksa kuud hiljem.

Ado Birgi kadumisest oli möödunud üheksa kuud, kui uus Eesti saadik Moskvas Heinrich Laretei õhtustas Norra saatkonnas. "1927. aasta märtsis istusin ühel õhtul Norra saatkonnas õhtusöögil. Keset söömaaega äratas külaliste tähelepanu, et saadiku tütar kutsuti söögilaua tagant välja. Ta tuli mõne aja pärast tagasi, sosistas midagi oma isa kõrva sisse ja istus jälle lauda. Olles söögilauast tõusnud, tuli saadik minu juurde ja teatas kaunis ärritatult, et Birk olevat saatkonda tulnud ja paluvat peavarju. Ta olevat olnud läbimärg ja saadiku tütar olevat talle isa tagavaradest andnud kuivad riided selga," meenutas Laretei situatsiooni saatkonnas.

Ajaloolase Eero Medijaineni sõnul nõrgestas NSV Liidu Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (OGPU) Birgi üle järelvalvet. "See kõik on natuke kahtlane, sest sel ajal oli julgeoleku huvides asi juba avalikustada. Oli ka selge, et Ado Birki värvata ei õnnestu," selgitas Medijainen.

Ajaloolane Ago Pajur nõustus Medijaineniga. "Tagantjärele tarkusega tundub küll, et ega GPU tol hetkel enam Birki kätte saada ei tahtnud, et pigem oli ta selline kuum kartul, mis oli tarvis võimalikult kiiresti käest ära visata ja seepärast tal ju ilmselt ka Eestisse lõpuks enam-vähem vabalt tulla lastigi," kinnitas Pajur Medijaineni öeldut ja lisas, et siiski võis tol hetkel ja Moskva oludes saatkonna töötajate närvid päris püsti olla küll.

Olukord oli tõepoolest pingeline ja Birgi Eestisse toimetamine närvesööv põnevuslugu omaette. Eestis võeti ta kohe vahi alla, õhus rängad süüdistused riigireetmises ja kodumaale tulekust keeldumises.

Suureks päästerõngaks sai Birgile operatiivmängu Trust ühe võtmeisiku Eduard Operguti põgenemine Nõukogude Liidust Soome 27. aasta aprillis. Seal paljastas ta Trusti loo Läänele. Birgile tegi ta heateo sellega, et saatis Tallinnasse Birgi abikaasa Olgale täpse ülevaate nõukogude luure askeldustest Birgi ümber. Sellest selgus, et Birk polnudki temale esitatud surmapattudes süüdi. Tegemist oli Nõukogude-poolsete fabritseeringutega.

Pajur kinnitas, et nii kõrgetasemelist kohtuprotsessi, nagu Ado Birgi üle aset leidis, polnud Eestis varem toimunud ega toimunud ka hiljem. "Isegi need kurikuulsad vabadussõjalaste protsessid, kus oli ka poliitiline raskekahurvägi kohal, aga isegi need ei kandnud sellist ilmet," ütles Pajur ja lisas, et hilisemad poliitilised protsessid olid avalikud, kuid Birgi protsessile pani pitseri peale väidetav riigisaladus ning selle hoidmine ja varjamine.

Birgi kohtulooga juhtus see, mis kinniste kohtuprotsesside, luure ja vastuluure tegevust puudutavate materjalidega ning paljude kõrgete pagunikandjate osalusega ikka juhtub: asi jääb enamikule segaseks, tekib mulje, et kellegi käsi on tõmmanud uurimisele kriipsu.

Ado Birgist polnud pärast kohtuprotsessi suurt midagi kuulda. Poliitikasse tal enam asja polnud, räägitakse tema äritegevusest Lätis.

Ajaloolane Jaak Pihlaku sõnul oli Birgi saatus hukkuda Vene vangilaagris nagu enamik teisi riigivanemaid.

Kogu lugu Ado Birgist ja sellest, kuidas ta kadus, vaadake siit.

Toimetas
Riho Nagel

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar