Video

Vaata veel

Eestis lapsendas esimene samasooline paar kaks last

Esimene samasooline koosellunud paar on Eestis peresiseselt lapsendanud lapsed.

"Antud kaasuse puhul pöördusid Harju maavalitsuse poole kaks samasoolist isikut ja esitasid avalduse lapsendamiseks pere siseselt vastastikku. Tegemist oli perekonnaga, kus mõlemad emad olid saanud lapsed, kus sünnitunnistusse isa märgitud ei olnud. Tegemist oli spermadoonorlastega ja need lapsed on selles perekonnas elanud juba üle nelja aasta," ütles Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu juhatuse esimees Reimo Mets "Ringvaates".

Metsa sõnul leidis kohus, et selles konkreetses asjas on lapsendamine mõlema lapse huvides, öeldes, et vastastikku on kumbki ema ka teise lapse nn teine vanem hooldusõiguse küsimuses.

Küsimusele, kui suur osa on selles kooseluseadusel ja kooseluseaduse lepingul, millele need naised olid alla kirjutanud vastas Mets, et enne kooseluseadust ei ole see võimalik olnud.

"Lapsendamine käib endiselt perekonnaseaduse sätete järgi ja kooseluseaduse üks paragrahv räägib sellest, et see on õiguslik alus, kui kooseluseadus on sõlmitud, siis on see eelduseks. Kui kooseluseadust ei oleks vastu võetud, siis oleks olnud võimalik lihtsalt mängida sellist mängu, kus üks vanem oleks lapsendanud, aga see ei oleks tulemust andnud. Täna on lapse parimates huvides kindlasti see, et lapsel on olemas kaks vanemat," märkis ta.

"Kui selle kohtumäärusega nüüd minna kuhugi riigiasutusse, siis on sellel teisel vanemal ka 100 protsenti õigus selle lapse nimel kõigi tehingute tegemiseks," lisas ta.

Mets täpsustas, et kui lapse sünnitunnistusse oleks ka ise märgitud, peaks taoliseks lapsendamiseks isa lapsest loobuma.

Metsa sõnul ei ole kohtumäärus edasi kaevatav ja lapsendamine jääb kehtima.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.