Video

Vaata veel

"Pealtnägija" suurimate maaomanike edetabel üllatab: Eestis kehtiv ostupiirang välismaalasi ei takista

Kes on suurimad maaomanikud Eestis? Lihtne küsimus, aga tegelikult keeruline vastata. Kui me räägime pindalast, siis neid tuleb otsida metsaomanike hulgast. "Pealtnägija" analüüsis koos abilistega registreid ja vaatas läbi sadu firmasid ning sai edetabeli, mis on mitmeti üllatav. Esiteks, esikümnes on suurkapitalistid, kellest enamikust midagi kuuldud pole. Teiseks, piirang, mis oli mõeldud, et välismaalased Eestit süsteemselt kokku ei ostaks, ilmselgelt ei tööta. Ja kolmandaks – ilmsiks tuleb mitmeid kurioosumeid.

Kui Eesti metsale tinglikult hinnasilt külge riputada, on selle väärtus jämedalt keskmise hinna alusel arvutades 5,5 miljardit eurot. On vähe teada fakt, et lausa pool sellest rikkusest kuulub erakätesse.

Nüüd toob "Pealtnägija" esimest korda välja kümme suurimat metsamaaomanikku, kes on ühtlasi tegelikud maakuningad. Need on üllatavad nimed, keda tihti ei kohta Kroonikas ja isegi Äripäevas.

"Pealtnägija" konsultant antud loos on Aarne Kask, staažikas metsaärimees, kes mõned aastad tagasi lõi innovatiivse rakenduse Maakorraldaja, millega on võimalik interaktiivselt kaardil vaadata, kes naabritest võiks tahta maad müüa või rentida. Programmi loomise idee sündis Kasel – nagu sellisel puhul ikka – isiklikust vajadusest.

Baasis on sadu tuhandeid kirjeid. Info on saadud avalikest andmebaasidest nagu äriregister ja kinnistusraamat. Eriliseks teeb asja see, et teadaolevalt pole mitte keegi varem kõigi ettevõtete ja suurte maaisandate kinnistuid sellisel moel kaardile pannud ning kokku arvutanud. Kui Kask kasutab oma tööriista isiklikus äris, siis "Pealtnägijale" on see võimalus teada saada kõige suuremad maaomanikud, mida keegi varem sellise täpsusega pole kokku löönud.

Üllatuseks selgus, et Eesti kümnele suurimale eramaaomanikule kuulub 250 000 hektarit ehk umbes Moskva linna suurune territoorium. Palun saage tuttavaks, siin nad on, alustades kohast number 10.

Andras Kaasik – metsaärimees, kellele koos äripartner Ilmar Tanilsooga kuulub peamiselt Jõgevamaal ja selle ümbruses 13 700 hektarit metsa. Avalikkuses on Kaasik rohkem tuntud alpinistina, olles tänavu jaanuari seisuga Alar Siku kõrval ainus eestlane, kes vallutanud kõigi seitsme kontidendi kõrgeimad mäetipud, sh Mount Everesti.

Kaasik nimetab tänavust aastat vähese kütte- ja paberipuu nõudluse tõttu kesiseks, kuid tuleviku osas on ta lootusrikas. Tema nägemuses on mets investeering tulevastesse põlvkondadesse. Naljaga pooleks selgitab Kaasik, et kahele mehele – talle ja tema äripartnerile – kuuluvast metsamaast peaks kindlasti jätkuma pensionisambaks neile endile, mõlema naisele ja kahe peale seitsmele lapsele.

"Tegelikult oleks soov, et ikka oma lähedased selle asja üle võtaks ja seda edasi arendaks. Selle valguses me neid kasvatame Ilmariga, et see nii oleks. Lapsed on juba varakult kaasatud metsa istutama ja hooldama," rääkis Kaasik.

Kui kujutada ette Lilleküla staadioni suurust maalahmakat, siis edetabeli 9. kohal oleval Mati Pollil on neid "staadione" ühtekokku 10 000. Võib öelda, et Polli on "Pealtnägija" edetabeli kuulsaim nimi. Polli sattus omal ajal Eesti rikkamate inimeste hulka, kui müüs koos kompanjonidega ligi 2 miljardi krooni eest eduka metsafirma Sylvester skandinaavlastele ja pärast käis maksuametiga kirglikult kohut.

Äripäev paigutas Polli rikaste edetabelis 34. kohale ning hindas tema vara väärtuseks 66,6 miljonit eurot. Praegu on Polli muude äride kõrvalt ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimees ja talle kuulub koos kaasaktsionäridega läbi erinevate firmade 14 000 hektarit.

Aarne Kase arvates on Polli rikkuse aluseks see, et ta on kunagi olnud metsakorralduskeskuse juhataja ning vallanud väga palju vajalikku infot. Kusjuures välja on kukkunud nii, et Polli käes on sisuliselt suur osa pisikesest Õru vallast, kus ta omab rohkem maad kui Eesti riik.

"Pealtnägijale" ei soovinud 63-aastane Polli oma metsast rääkida, põhjendades, et isa õpetas teda rahaasjadest mitte kõnelema.

Edetabeli kohal number 8 leiame esimese välismaise firma. Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra omab Eestis 15 000 hektarit – ehk sama palju kui 15 Ülemiste järve pindala. Tegu on rahvusvahelise tegijaga, kellele kuulub veel 13 500 hektarit Lätis ja 10 000 hektarit Rootsis.

Södra metsade juhatuse liige Claes Svensson selgitas, et mets on nagu kartulikasvatus. "Seda tuleb majandada. Kui seda ei majanda, ei loo ka mingit väärtust," märkis ta.

Södra on Eestis 1998. aastast. "Ja isegi enne seda, sest importisime kaske ja paberipuitu palju aastaid. Isegi nõukogude ajal ostsime kase ning paberipuidu Eestist ja Lätist," rääkis Svensson.

Rootsi firma on maailma mastaabis arvestatav tselloloositootja ja nende kolme vabrikusse läheb ka osa Eesti paberipuidust. Kuigi võiks arvata, et Eestis on odavam puit kui Skandinaavias, siis firma juhatuse liikme sõnul see alati nii ei ole.

"Kui rääkida palkidest saeveskite tarbeks, siis hinnatase on sama. Praegusel ajal on tase Eestis samasugune nagu Lõuna-Rootsis," selgitas Svensson.

Eestisse on importitud palki Norrast, sest Eestis on hinnatase kõrgem kui Norras.

Kujutage ette, et kellelgi on nii suur maa nagu kogu Tallinna linn. Aga just nii on seitsmenda koha meestega Ants Aidla ning Jüri ja Ennuga, kellel on 16 000 hektarit.

Neile kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, kus töötab ligi 700 inimest Eestis, Lätis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Gruppi kuulub nii metsamajandus-, puidutööstus- kui ka põllumajandusettevõtteid.

Ainult e-kirja teel küsimustele vastav Aidla teatab, et nende kontsernis algab töö metsamajandamistest ning lõppeb saematerjalist näiteks aiamajade tegemisega. Ehk protsessis ollakse puu-idust kuni valmis produktini, ülejäägid lähevad graanuliteks. Kolmest omanikust üks on ka leitav Äripäeva rikaste edetabelis - Jüri Külviku varanduse väärtuseks hindab leht 49,9 miljonit eurot.

Koht number 6 meie rohelise kulla edetabelis kuulub salapärase taustaga Dasos Capitali Luksemburgi fondidele, mis alustasid Eestis aktiivset kokkuostmist alles viis aastat tagasi.

Luksemburgi fondidel on Eestis kolm firmat, millel on kokku 18 600 hektarit. Eesti firmade juhatusse kuulub Sami Veijalainen, kes teatab e-kirja vahendusel, et Dasos Capitaliga seotud fondide ja varade väärtus erinevates riikides on umbes 400 miljonit eurot.

Seadus välismaalasi ei takista

Omanikud on pensionifondid ja teised investorid. Et tegu on soliidse seltskonnaga, näitab, et nende seas on Euroopa Investeerimispank 60 miljoni euroga, kes enda aruandluses toob välja, et Eestisse jõudis sellest 3,6 miljonit.

"Nende investeerimise strateegia on üldiselt sedasi, et võtame mingi maailma suvalise koha, investeerime erinevate sihtsuunitlustega, fondidega ja tuleme sealt välja mingi viie või kümne aasta pärast," selgitas Aarne Kask.

"Kindlasti nad müüvad selle maha, aga kuna neil need kogused ulatuvad tuhandetesse hektaritesse, siis Eestis veel väga palju neid investoreid ei ole, kes jõuavad seda osta. See on selline ring, mis jääbki võõrkapitali kätte keerlema," lisas Kask.

See toobki edetabelis peituva avastuse juurde. Dasos ja teised kiirelt palju maad kokku ostnud investorid näitavad, et Eestis kehtiv maaostupiirang tegelikult ei tööta.

2012. aastast kehtib seadus, mis ütleb, et korraga võib üle 10-hektarilise metsatüki osta ainult firma, mis on tegelenud maa- või metsa harimisega vähemalt kolm aastat. Sisuliselt oli selle sätte mõte vältida, et välismaa kapitalistid hulgi Eestit üles ei ostaks, paraku...

"Täna need piirangud ei toimi. Kui seadusandja mõte oli selles, et maa jääks eestlastele, siis selle seadusega see tagatud ei ole," rõhutab Kask.

Tema sõnul saab seadusest määda hiilida, kui mõõdetakse kinnistuid väikemaks, ostetakse ettevõtteid, kellel on olemas vastavad load. "Ja täna on juba igal endast lugupidaval metsaettevõttel need load olemas," lisab Kask.

Muuhulgas avastas "Pealtnägija", et Eestis tegutsevad ärimehed, kelle spetsialiteet ongi luua ja müüa sobilike omadustega firmasid välismaalastele. Aga see on omaette teema. Ka Dasose fondid ostsid Eestisse juba 2001. aastal registreeritud firmad.

Sarnast taktikat harrastab ka Rootsi mööblihiid IKEA. Hiljuti tekitas ažiotaaži, et IKEA ostab massiliselt maad Ida-Euroopas ja Baltimaades. Tuleb välja, et vähemalt osaliselt tekitab IKEA infomüra. Selgub et uudistes tõtati natuke ette. "Pealtnägija" kontrollis seda firma peakontorist ja andmebaasist ning selgub, et hetkel on mööblihiiul Eestis vaid 290 hektarit. Firma pressiesindaja sõnul kasvab see number ilmselt aasta lõpuks üle tuhande hektari. Aga tagasi meie edetabeli juurde.

Laulva revolutsiooni ajal mahutas lauluväljak väidetavasti neljandiku eestlastest. Aga kujutage ette, et edetabeli 5. kohal asuvale aktsiaseltsile Roger Puit kuulub metsa näol 19 000 hektarit ehk 1000 lauluväljakut.

"Nemad on Viljandist pärit. Nende eripära on see, et nad on küll kõrgel kohal, aga nende maad ei ole mööda vabariiki laiali. Nad on ikkagi Viljandi maakonnas, mis on ka omaette väärtus eraldi," selgitab Kask.

Roger Puidu taga on Margus Meimer, kes alles juulis müüs 50% oma firmast Graanul Investile. Tehingu väärtust ei ole Meimer nõus avalikustama, aga teatab, et müüki ajendas soov oma elutöö viljadest osa saada. Omakorda Graanul Investi taga on Äripäeva rikaste edetabeli 8. koha omanik Raul Kirjanen ja 12. koha mees Anders Anderson, kelle vara väärtuseks hinnatakse kokku 251,7 miljonit eurot. Ärihiiud tegelevad praegu aktiivselt metsa kokkuostuga- nii et pole imekspandav kui saate eetrissemineku ajal on nende valdused märkimisväärselt kasvanud.

Kohal number 4 ehk poodiumilt jääb napilt välja Metsagrupp 22 000 hektariga. Firma juhid ja omanikud on Urmas Rahnel ning Toomas Aab, kes kaamera ette ei tulnud, kuid kinnitasid, et on metsaga süsteemselt tegelenud juba 19 aastat, kavatsevad maad jätkusuutlikult majandada ja müüa ei plaani. Kahe mehe varade väärtuseks hindab Äripäev 25,8 miljonit eurot.

Kohalt number 3 leiame Metsamaahalduse ja Põlluvara 36 000 hektariga. Firma enamusaktsionär on mulgi miljonär Aivar Berzin, keda tuntakse Vestman Grupi suuromanikuna. Äripäeva hinnangul on Berzin Eesti rikaste edetabelis 28. kohal ja tema varade väärtus on 72,2 miljonit eurot.

Berzin kaamera ette tulla ei soovi ja saadab asja kommenteerima Metsamaahalduse juhataja Taavi Raadiku, kellele kuulub firmast 20% ning kelle vara väärtuseks hindab Äripäev 14 miljonit eurot.

Küsimusele, kuidas on õnnestunud Vestman grupil ja Berzinite perekonnal nii palju maad endale kokku osta, vastab Taavi Raadik, et see on suure töö vili. Raadiku sõnul on nende valduses oleva maa väärtus erinev. "Ma arvan, et bilanisis on see kõige paremini kirjas," ei soovi ta täpseid andmeid avaldada.

"Paar tuhat eurot on hektar ja korrutame läbi, saame mingisuguse väärtuse. Kas see on õige või mitte, see väärtus selgub siis, kui keegi tuleb ja paneb selle raha lauale või kui see tuleks ära müüa," ütles Raadik.

Hind ongi keeruline ja tundlik teema. Nagu ka firma nimi ütleb kuulub antud ettevõttele nii metsa- kui põllumaad. Kui võtta aluseks keskmine metsahektari hind 2500 eurot, saame Berzini, Raadiku ja partnerite metsamaa väärtuseks ligikaudu 43 miljonit eurot. Sellele lisandub põldude väärtus.

"Nad on olnud aastaid sõltumatud liidrid. Ja mina arvasin, et keegi kunagi naljalt neid sealt esikoha pealt ei tõrju. Tornatori fenomen on muidugi see, et nad löödi üsna kiiresti sealt minema," ütles Aarne Kask.

Ja siit jõuamegi "Pealtnägija" edetabeli teise kohani. Osaühingule Tornator Eesti kuulub Maarjamaal rohkem kui ühelegi teisele erafirmale – 52 000 hektarit ehk umbes poole Hiiumaa suurune lahmakas. Firma tagant leiame soomlased.

Tornator Oyj finantsjuht Henrik Nieminen ütles, et firmale kuuluva maa bilanss on laias laastus 90 miljonit eurot.

Soome suuruselt kolmas metsaomanik Tornator OYJ lõi Eestis samanimelise tütarfirma seitse aastat tagasi. Lihtsalt öeldes on emafirma taga 60% ulatuses läbi fondide Soome pensionärid ja 40%-ga maailma üks suurim puidutööstuskontsern Stora Enso. Siinset turuhinda arvestades ollakse tuleviku suhtes vägagi optimistlikud.

"Soomes on raske uut metsa osta, hinnad on alati väga kõrged, need ei vasta meie investeerimiskriteeriumitele. Eestis oleme leidnud kinnistuid, mis vastavad meie investeerimiskriteeriumitele. Eestis on need odavam kui Soomes," selgitas Nieminen.

Eesti ja Soome kõrval tegutseb Tornator ka Rumeenias. Kõigis maades on eesmärk laias laastus üks ja sama – kasvatada ja majandada metsa kohalikele metsalagentusfirmadele raieõiguste müümiseks.

"Meie eesmärk on kasvada stabiilselt ja me ostame metsa, kui hind on õige. Meil pole Eestis ühtki lahkumisplaani. Meie omanikud pole pangad, vaid nagu ma ütlesin, pensionifondid. Finantseerime oma äri ka laenudega. Need laenud on tavaliselt kas pankadest või võlakirjade turult. Oleme oma ajaloo jooksul kasutanud mitmeid panku ja osad pangad on ka Eesti turul," ütles Nieminen.

Tegelikult ongi Eesti suurimad eramaaomanikud, hoolimata kõigist kokkuostupiirangutest soomlased. Aga pole mõtet ka pannikasse sattuda, sest kohal nr 1 "Pealtnägija" tabelis on ikkagi Eesti riik.

Riigile kuulub 1,5 miljonit hektarit, sellest 1,1 miljonit metsa, mis on ca neli korda rohkem kui eelmised üheksa kohta kokku. Kurioosne detail on, et riigi osa suureneb, sest maad sõna otseses mõttes kasvab juurde!

Aarne Kase rakendus näitab, et riigimaad on viimastel aastatel juurde tekkinud kokku sadu hektareid ja seda just veekogude äärealadel. Muutus on tingutud kahest faktorist. Esiteks maapind tõuseb ja madalad veealad kasvavad kinni. Ja teiseks kaarte on uute elektrooniliste vahenditega täpsustatud.

Toimetas
Sven Randlaid

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.