Video

Vaata veel

Taevaskojas sai veetaseme alandamine järvekarpidele saatuslikuks

Põlvamaal Taevaskojas asuva Saesaare paisjärve veetaseme alandamine on jätnud kuivale suure hulga järvekarpe, kellest enamik on surnud. Kui paisjärv täielikult alla lastakse, võivad kahjud olla veelgi suuremad.

Valgesoo külas elav Margus Lillo on veendunud Saesaare paisjärve säilitamise pooldaja. Praegune olukord, kus paisu rekonstrueerimisel alandati vett ning kuivale jäid tuhanded järvekarbid, illustreerib tema sõnul miniatuurselt seda, mis juhtuks siis, kui otsustataks pais tervenisti alla lasta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Neid on siin tonnide viisi, õrna haisu on juba praegu tunda, nii et paari päeva pärast on hais, ma arvan, juba külla tunda. Eks nad surevad järjest ja roiskuvad, ilmad soojad," ütles Lillo.

Saesaare paisjärve sängis avalduv vaade pole uudne. Samamoodi on järvekarbid kuivale jäänud näiteks Põlva paisjärves. Et tegemist pole looduskaitsealuse liigiga, on senini sellest mööda vaadatud ning võetud hoiak, et tegemist on paratamatusega.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru juhtiv keskkonnaspetsialist Rein Kalle ütles, et paisjärved tahavadki hooldust ja hoolduse käigus saavad organismid kannatada.

Limnoloog Henn Timmi sõnul karpide hukkumisest loodusele suurt kahju ei sünni ning tegelikkuses tähendabki karpide kuivale jäämine eelkõige tonne roiskuvat liha.

"Karpidest ei paisu allalaskjad ega paisu säilitajad ilmselt midagi ei arvanud oma vaidluste ajal ja see teema on välja tulnud alles seoses sellega, kui karbid hakkavad roiskuma ja haisema," ütles Timm.

Sellega, et Saesaare pais vajas remonti, nõustuvad kõik, nüüd on vaid küsimus, kas veetaset on alandatud seaduspäraselt ning kas asju poleks saanud ajada teisiti.

"Kui me vaatasime kõiki seadusega ja loaga ette nähtud nõuete täitmist, siis me ei näinud ühtegi rikkumist. Veetase oli alandatud nõuete kohaselt," ütles keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhtivinspektor Liivi Inno.

Keskkonnaamet lisab, et praegusel juhul poleks ehitustöid teisiti saanud teha ning et praegu Saesaarel toimuv on alles muutuste algus

"See poolteist meetrit, mis praegu alla lastakse, on alles algus. Tamm on kaheksa ja pool meetrit kõrge ning et seda tammi remontida, tuleb seda veetaset veelgi alandada. Kui me lähme jõe taastamise teed, siis ka elustik seal täielikult muutub - see on muutuste algus," ütles Rein Kalle.


Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.