Video

Vaata veel

Sulev Haldre: ajukahjustuse puhul on iga haiguslugu ainulaadne

Inimese olemus peitub tema ajus ja ajuaktiivsuses. Nõnda võib ajutrauma muuta tema käitumist, kahjustada mälu ja langetada üldist vaimset võimekust. Tartu ülikooli närvikliiniku dotsent Sulev Haldre rõhutab, et organi plastilisuse tõttu tasub taastusravis anda iga patsiendi juures tema olukorra parandamiseks maksimum.

Haldre nendib, et ajukahjustusega inimeste taastumise määra on küllaltki raske ette ennustada. Ajukahjustuste puhul on alati midagi jäädavat. Taastumisvõime sõltub alles jäänud ajurakkudest ja mõnevõrra uusi ühendusi leidvatest sidemetest. Tänu organi plastilisusele on sihipärase ja teadliku teraapiaga on enamasti võimalik siiski patsientide olukorda leevendada.

„Aktiivset taastusravi läbi viies on võimalik võtta tõesti kõik, mis võimalik ja taastada väga erinevaid funktsioone. Paljuski on selle õnnetuse hetkel määratud, aga mitte kindlasti lõplikult ja alati. Iga patsiendi juures tasub anda maksimum ja teha maksimum selleks, et leida see piir, kui kaugele võib funktsioonide taastamisega jõuda,“ leidis dotsent saates "Terevisioon". Haldre nendib samas, et iga haiguslugu on ainulaadne ja ühe juhtumi puhul nähtu ei pruugi kehtida teisel juhul.

Dotsendi sõnul peaksid oma aju arendamisele tähelepanu pöörama ka igapäevaelus, mitte ainult pärast elu otseselt mõjutavat traumat või õnnetust. „Me peame midagi tegema, õppima, füüsiliselt tegema koos liigutusi, uusi asju. Sellega sunnitakse erinevates piirkondades rakud koostööd tegema. Sellega ühenduste arv kasvab, meie kognitiivne reserv paraneb. See annab parema potentsiaali selleks ajaks, kui läbi normaalse vanaduse või rakke hakkab vähemaks jääma,“ sõnas Haldre. Sukasäärde kogutud rahaga saab osta küll teenuseid, kuid mitte tervist ega uut aju.

Kuigi ajuteadust peetakse suhteliselt nooreks teadusharuks, on dotsendi sõnul olnud areng äärmiselt kiire. „Me oleme jõudnud väga kaugele. Tänapäeva teadmised aju mikroskoopilisest ehitusest, aga ka terve aju funktsioneerimisest ja funktsioneerimisest haiguses... /.../ On võimalik näidata, millised ajupiirkonnad töötaksid praegu minul, kui ma räägiksin, mõtleksin. Seda kõike on võimalik kuvada. Iseasi on muidugi see, milline sügavam taust sellel on. /.../ See on fantastiline, mis toimub tänapäeval,“ märkis Haldre.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar