Video

Vaata veel

Mart Kalm Tuljakust: tegemist Eesti arhitektuuriajaloo ühe kõige väljapaistvama saavutusega

EKA rektor professor Mart Kalm tutvustas "OP-is" uuenenud Tuljakut ning meenutas selle silmapaistva arhitektuuriteose hiilgeaegu.

Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm peab arhitekt Valve Pormeistri poolt loodud Lillepaviljoni ja Tuljakut enda lemmikute hulka kuuluvateks. "Siin on ju tegemist ühe Eesti arhitektuuriajaloo - sõltumata, mis perioodis me oleme - kõige väljapaistavama saavutusega igal juhul. Et see on ju ühe Eesti esimese suure naisarhitekti Valve Pormeistri tõeline meistriteos," arvas Kalm.

Kalmu sõnul ehitati laululava 1960. aastal, et tähistada Eesti NSV 20. aastapäeva, ja põllumajanduse poole pealt valmis selle jaoks Lillepaviljon lillenäituste korraldamiseks. "Ja see oli arhitektuurselt niivõrd innovaatiline ja uus selles mõttes, kuidas maja on paigutatud järsku olemasolevate puude vahele nõlva peale, tast ripneb alla selline astmeline sissepääsukoridor. See oli enneolematu, see tema niisugune põhjamaade puhas vuuktellis, hiiglaslikud klaasseinad, maja läbipaistvus, mis teeb ta jube kihvtiks."

EKA rektoril on Tuljakust helgeid mälestusi. "Tead, kõik see, kuidas me lapsepõlves käisime, mäletan, ema, isa ja õega Kose-Lükatil, number 5 bussiga sõitsime suusatama ja siis tagasi tulles tulime Tuljakusse. Kui neid lillenäitusi parasjagu ei olnud, siis oli kohvik ja see, et siin pakuti einevõileiba. No jumal, nõukogude aegses kodus tähendas ju, et võileib oli saiaviil, juustu- või vorstiviilakas ja heal juhul kurki-tomatit ka. Aga siin on suur võileib! Noa ja kahvliga süüakse võileiba, kujuta ette."

Kalmu kinnitusel oli Tuljaku kohviku osa kuuekümnendate aastate keskel juba täiesti uus arhitektuurne kontseptsioon. "Ja et ta on modernistlikult täisnurkne, tal ei ole seina: kolm külge – puhas klaas, maast laeni, nii väikeste raamidega kui vähegi võimalik. Et sa kõike seda ümbrust saaksid nautida, seda merevaadet siit kõrgelt ja siin taga on köögiplokk ja siin on natuke seda puhasvuuk-seina alles. Ja see on nagu Mies van der Rohe niisugustes paviljonides: et sul on see plaatlagi ja plaatlaest on toonased Eesti parimad sisearhitektid Vello Asi ja Väino Tamm pannud kukkuma välja metallist vasksed munad. See oli nii eriline!"

Kalm peab Tuljaku uut kujundust delikaatseks. "See uus äsjane kujundus Tarmo Piirmetsa poolt, kes on väga hea sisearhitekt, on mu meelest küllaltki delikaatne, ta tabab stiili päris kenasti. Võib-olla mul ainult üks küsitavuse koht on see, et ta on läinud niukse viiekümnendate aastate mööbli peale, mis on selline ümarvormiga ja mis minu silmis sobiks paremini Lillepaviljoni arhitektuuriga.

Lillepaviljonil ja Tuljakul ei ole Nõukogude ajal kuigi hästi läinud. "Esimene suur õnnetus oli see, et ta jagati mitme omaniku vahel. Me näeme nüüd, kui tahaksime praegu tulla Tuljakusse, ja see on see täiesti klassikaline vaade, et on tee sealt putka juurest, paar väikest mägimändi kõrval, ja sa siis lähed tunnelisse! Selle paksu betoontriibu lähed alt tunnelisse ja siis saad siia üles, kus sul avaneb panoraamvaade. See on selline arhitekti-poolne ruumilavastus, mida me näeme väga harva, see on nihuke arhitekti õnnestumine! Ja nüüd on jagatud kogu see krunt kolme omaniku vahel. Ja me näeme, et siin all, kus see Rakvere raibe kasvab, ja kus see tee, mis peaks nüüd otse selle tunneli otsa juurde tulema, on hoopis teise mehe krunt."

Kalm leiab, et koheselt tuleks maha võtta üks mänd, mis ei sobi maastikuarhitektuuriliselt kompeksiga kokku. "Ja kõige lollakam on see, et siin on jäetud kasvama üks ise kasvama hakanud mänd. See on maastikuarhitektuur, siin ei ole koht loodusinimestele, siin on arhitekt, kes ütleb, kes ja mis siin kasvab, eks ole. Siin ei ole niimoodi, et kuskilt on ise hakanud mänd kasvama ja nüüd öeldakse, et seda ei tohi maha võtta. See tuleb kohe viivitamatult mälestise varjamise pärast maha võtta."

Eriliselt kahju on professoril sellepärast, et Tuljak üheksakümnendatel ümber ehitati. "Tuljaku erastanud inimesed kasutasid ära seda, et Valve Pormeister oli väga vana ja mitte enam täie… tervise juures ning tema allkirjaga esitati tegelikult kogu seda Lillepaviljoni labastav projekt. Need kuuekümnendate aastate Lillepaviljoni näitused – jumal, see oli näitusedisaini absoluutne tipp Eestis – kui vaimukad, elegantsed, abstraktsed kompositsioonid lilledest need olid, mis Valve Pormeister toona tegi, ja nüüd on see kõige labasema plaadiga nihukeseks ühtlaseks kuuriks tehtud, et seal oleks lihtne erinevat tüüpi üritusi teha. Kõik see vaadete asi on ära unustatud, mingid täiesti peletud kardinad on sinna ette pandud ja üldse, tead… see on nagu mingit koolivõimlat oleks juubeli jaoks kohandatud. Üldse ei ole aru saadud, et tegemist on ühe kõige šikima ruumiga Tallinnas," tunnustas Kalm.

Toimetas
Valner Valme, Riho Nagel

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks
Olen lugenud ERR-i internetipõhiste teenuste isikuandmete kaitse põhimõtteid, millega saab tutvuda siin.
Annan ERR-ile õiguse säilitada ERR-i infosüsteemis enda nime, isikukoodi ja e-posti aadressi ning kommenteerimise hetkel kasutusel olnud IP-aadressi kuni konto kustutamiseni.
Mittenõustumisel ei ole võimalik ERR.ee keskkonda kommentaare postitada.
Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.