Balti jaekaubanduse uuringu tellija on Maxima, kuid selles on analüüsitud kõigi keskmisi tarbimisharjumusi, sõltumata poeketi eelistusest, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kõigi Balti riikide tarbijad kulutavad üha enam toidule, alkoholile ja riietele, Lätis on suurenenud väljaminekud ka tervishoiuteenustele ja majapidamiskuludele - veele, gaasile, elektrile ja küttele. Jaekaubanduse areng pole pärast ligi kümne aasta tagust majanduskriisi enam miinusesse läinud. "Näeme kõigis Balti riikides ja eriti Lätis, et inimeste sissetulekud kasvavad heas tempos, kuid nende eelistus on säästmine. See on tulevikku vaadates mõistagi hea valik, kuid see vähendab poodidesse suunatavat rahavoogu," selgitas Luminori Läti panga peaökonomist Peteris Strautinš. Balti riikide toidupoodide käive oli eelmisel aastal üle kümne miljardi euro ehk umbes sama palju kui Läti järgmise aasta eelarve tulud. Üldse on meil umbes 3500 toidupoodi, mille müügipind on kokku rohkem kui kaks miljonit ruutmeetrit. Ja siiski - Euroopa keskmist arvestades on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus veel ruumi ka uutele tulijatele. "Kui vaadata müügipinna suurust ühe elaniku kohta, siis Balti riikides on see näitaja 1,1-1,2. Mujal Euroopas on see näitaja aga isegi 1,7. Nii et uute poodide jaoks on veel ruumi ja küllap neid ka avatakse," rääkis Maxima Latvija ärianalüüsikeskuse juht Zane Kaktina. Iseasi, kus oma ostud tehakse. Eestis ja Lätis peetakse tähtsaimaks, et kauplus asuks töö või kodu lähedal või teel sinna, Leedus hinnatakse enam ka kaubavalikut ja -kvaliteeti. "Leedu tarbijaile meeldib väga käia suurtes hüpermarketites. Neil on aega. Eesti inimene on hakanud aasta-aastalt eelistama enam pere ja sõpradega koosviibimist, mistõttu eelistab Eesti inimene enam väiksemaid poode," ütles Eesti Maxima müügidirektor Janne Laik. Internetikaubanduses on aga Leedu areng olnud Balti riikides kõige kiirem, järgneb Läti ja küsitluse põhjal tehakse kõige vähem online-oste Eestis.