LASTEEKRAAN

otse

saatekava

Saated A-Ü

err telekava

Hetkel eetris

loe veel

Maasi linnuse varemed peidavad hulgaliselt saladusi

11.09

vaata
Alaliselt järelvaadatav
1345. aastal ehitatud ja 1576. aastal Taani kuninga käsul õhku lastud Maasi linnus Saaremaal on seisnud pärast õhkulaskmist varemeis ja peidab hulgaliselt saladusi linnuse ajaloo kohta. Ainuüksi tänavu suvel tehtud väikesemahuline väljakaevamine tõi linnuse ehitusest olulisi teadmisi juurde.

Saksa ordu poolt saarlaste ja võõrvallutajate kaitseks ehitatud Maasi linnuses said taanlased peremeheks 1564. aastal ja juba 12 aastat hiljem lasid selle ka ise õhku, vahendas "Aktuaalne kaamera". Nõukogude ajal kolhoosi kartulite hoidlana kasutatud kunagises linnuses algasid suuremad väljakaevamised 2000. aastatel. Maasi linnuse varemed muutusid turismiobjektiks. Just turistide nimel tehtigi osa tänavusi kaevetöid. "Siin me lootsime meie kõige olulisemat leidu üldse. Kindlus ammuilma vajab ühe korraliku väravakoha avamist, et külastajad ei peaks üle müüride ronima. Me eeldasime, et just siinpool küljes võinuks olla linnuse ajalooline väravakoht. Aga nagu kaevamised näitasid, siis seekord eksisime ja see on kuskil mujal," rääkis Saaremaa muuseumi haldusjuht, arheoloog Tõnu Sepp. Tema hinnangul on praegu Maasilinnast teada ehk kuni 15 protsenti. Kõik 85 protsenti on veel muldvallide all peidus. Kuigi linnuse peasissekäiku tänavu ei avastatud, saadi väljakaevamiste tulemusel teada siiski oluline ja senist seisukohta ümberlükkav fakt. "Me ikkagi nende kaevamistega suutsime tõestada juba varasemaid hüpoteese või teooriaid, et Maasilinna puhul ei ole tegemist kindlustatud eluhoonega, vaid pigem just kastelli ja konvendihoone segatüübiga, mille kõige varasem ehitusetapp sarnanes väga Kuressaare lossi ehitusetapiga. Nii et pärast Jüriöö ülestõusu, kui ordumehed hakkasid siia linnust rajama, nad käisid Kuressaares piiskopi valduste pealt malli võtmas. See oli tõesti selline huvitav selge tõestus," selgitas Sepp. Et saladusi on peidus veel küll, jätkub linnuse varemetes ka arheoloogidele tööd aastakümneteks. "See oleks muidugi häbematult uhke, kui kogu see varemete park oleks avatud ja konserveeritud ja puhastatud. See oleks vägev vaatepilt," ütles Sepp, kelle hinnangul pole selline asi ilmselt lähema 50 aasta jooksul võimalik. "Väga töömahukas ja kallis töö," põhjendas ta.

  • Saate info
  • Saate lõigud
  • Vaata järele
  • Tegijad
  • Sarnased saated

Konto muutmine õnnestus
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: