Inimeste infoallikad muutuvad nii kiiresti, et riigid eraldi või koos ei suuda sellele reageerida. Vastamata küsimus on, kas ja kui palju peaks üldse aitama lugejail-kuulajail eraldada tõde valest, tõdeb NATO keskuse analüüs, millest selgub, et mõjutamislõkse seatakse üles järjest enam. "Klassikalise ajakirjanduse roll ja mõju sulab nagu lumememm märtsis. Mitte küll nagu lumememm juunis, aga inimesed ammutavad oma infot ja saavad tuge oma hoiakutele digitaalsest keskkonnast, mis on põhimõtteliselt sotsiaalmeedia, ent mitte ainult," kommenteeris NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Peeter Tali "Aktuaalsele kaamerale". Uudisteportaalis otsustab toimetaja, millist infot avaldada. Kuidas peaks reguleerima sotsiaalmeediat, pole riigid suutnud kokku leppida. "Hübriidtegevuse, hübriidsõja eesmärk on kasutada vanu ja uusi tööriistu, üllatada nendega riikide gruppe, rahvusvahelisi organisatsioone või riike eesmärgiga lõhkuda nende koosmeelt, identiteeti ja mainet, et saavutada välismõjule allumine või välismõju ülemvõim," selgitas Tali. NATO keskuse hinnangul püüab Venemaa päris ajakirjanduse rolli sündmuste vahendaja ja mõtestajana igati vähendada ja luua selle asemel väljundeid, mis oma sisult teesklevad ajakirjandust ja levitavad tõe pähe valeinfot. Aga lugejad või vaatajad võtavad neid tõsiselt.