otse

telekava

Saated A-Ü

"Välisilm": mille pärast muretsevad eesistujariik Rumeenia inimesed?

13.05

vaata
Alaliselt järelvaadatav
Euroopa Liidu eesistujariik Rumeenia võõrustas Euroopa päeval Euroopa Liidu riigijuhte. Bukaresti ja Brüsseli suhted on külmad, riigis on endiselt tõsised väljakutsed seoses vaesuse, väljarände ja korruptsiooniga. Epp Ehand käis saate "Välisilm" jaoks uurimas, kuidas rumeenlased riigi siseprobleemidesse suhtuvad.

ERR küsis vihma eest ülikooli varikatuse all vihma eest varju otsivatelt arhitektuuritudengitelt, kuidas nad end tunnevad ja kas nad näevad oma tulevikku siin või mõtlevad mujale Euroopasse minekule nagu on teinud rohkem kui kolm miljonit nende kaasmaalast. "Meil on mõned võimalused, kohad kus töötada, aga samal ajal on meil ebakindlus seadusandluse poolest ja meil ei ole nii head palgad," nentis tudeng Vlad. "Välismaal õppides, kus inimestel on juba oskused ja rohkem kogemusi, on mul suurem võimalus tulla siia tagasi ja pakkuda välja midagi uut või suudan ma teenida rohkem raha spetsiifilises valdkonnas oma diplomite eest. Paljud inimesed lähevad välismaale, sest jah, palk on suurem, aga võib-olla see muutub ajaga, ma loodan, et see muutub," sõnas Brad. "Ma armastan oma riiki, ma tõepoolest armastan. Aga ma ei ole kindel, kas mul on siin tulevikku, isegi arhitektuurikoolis õppides. Ma ei ole kindel, et ma teen midagi siin," nentis Andrada. Arhitektidele Rumeenias tööd jaguks. Mahajäetud maju ja eelmise ajastu lõpu järgseid vaatepilte kohtab Bukarestis igal sammul. Nagu siin kohtab ka muus osas Eesti 1990. aastaid meenutavat hoogsat meeleolu kõigi väikeste poekeste, teenusepakkujate ja baaridega. Ei ole lihtne leida grafitita maja. Kirjadega kaetud on ka Rumeenia Euroopa Poliitika Keskuse nime kandva mõttekoja hoone. Rumeenia Euroopa Poliitika Keskuse programmidirektor Bianca Toma selgitas, millist nägu on vaesus Rumeenias. "Kui te külastate linnu ja Bukaresti, siis on tänavatel näha kasvu ja jõukust. Inimesed on üsna rahul sellega, mida nad on siiani saavutanud. Aga maapiirkondades on näha vaesust ja seda, et inimestel on tegemist paljude puuduvate teenustega. Neil puudub ligipääs haridusele ja minimaalsetele tervishoiuteenustele," tunnistas ta. Toma leidis, et rumeenlaste massilise riigist lahkumise taga on lisaks madalatele palkadele just turvalise keskkonna ja optimismi puudus. Selle juures omakorda ei ole väheoluline valitsev võimuliit oma korruptsiooniasjadega ja õigussüsteemi reformiga. "Kõik, mida nad teevad, on keskendunud oma isiklikele probleemidele. See on seotud korruptsiooniga, pettusega ja nepotismiga," märkis ta. Ajakirjanik Cristian Pantazi tuli aasta eest ära eelmisest töökohast selleks, et luua koos mõttekaaslastega uus veebiplatvorm G4Media, mis tegeleb lugejate annetuste toel üksnes tõsisemate majanduse ja poliitika teemadega. Bukaresti ühest väsinud ilmega katusealusest veebi jõudev väljaanne uurib eelkõige just õigussüsteemi muutmise katseid. "Valitsuskoalitsiooni tipus on inimesed, kel on suuri probleeme õigussüsteemiga. Nad ei maininud seda kunagi oma valimiskampaania ajal, nad rääkisid üksnes suurtest lubadustest inimestele, aga esimesel päeval, kui nad sisenesid valitsuse hoonesse, siis esimese asjana üritasid nad murda kohtusüsteemi iseseisvust," rõhutas Pantazi. Tänavad Bukarestist on laiad ja majad suured, üks maailma suuremaid maju on Rumeenia parlamendihoone, kunagise kommunistliku diktaatori Nicolae Ceaucescu tellitud majast üksnes osa on maa peal, osa jääb silmale varjatuna maa alla. Uhke on maja ka seestpoolt - lühtrid, trepid ja punased vaibad. Sotsiaaldemokraatide ridadest pärit senaator Titus Corlatean ütles, et vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas on nende partei jaoks oluline eesmärk, tervishoid ning haridus on seejuures prioriteedid. "Täpselt need olid sotsiaaldemokraatliku valitsuse prioriteetide hulgas. Me oleme investeerinud palju palgapoliitikasse, me tõstsime Rumeenias miinimumpalka. Hariduses ja tervishoius olid veel eraldi positiivsed meetmed," rääkis Corlatean. Kommenteerides süüdistusi, et nende partei püüab justiitsreformidega lihtsalt omasid päästa, ütles endine justiits- ja välisminister, et nende siht on tõepoolest olnud piirata prokuratuuri ja salateenistuse tegevust, aga seda sellepärast, et viimased sõitsid üle inimeste õigustest. "Süütuse presumptsioon muutus Rumeenias naljaks. Telekanalid olid kohal, kui kellelgi käed raudu pandi ja nemad teadsid enne kui süüdistatav, milles teda süüdistatakse. Sellepärast ei olegi viimastel aastatel olnud rõhk võitlusel korruptsiooniga, vaid võitlusel korruptsiooniga pidades lugu demokraatlikest reeglitest," väitis ta. Sibiu linnakese peatänaval võttis ERR-i vastu vastu Kihnu Virve. Sibiu majad on üles vuntsitud ja see näib olevat Rumeenia päikseline nägu. Paljudele siinsetele linnaelanikele läks Euroopa riigijuhtide eelmise nädala visiit korda, inimesed võimaldasid Euroopa liidritel end tunda rokkstaaridena. Bukaresti ja Brüsseli suhted ei ole aga eesistumise jooksul soojenenud. Euroopa Komisjon leiab, et võimupartei ründab iseseisvat õigussüsteemi. Rumeenia praegune võim leiab aga, et Brüssel peaks üleüldse lõpetama koostöö ja kontrollimehhanismi raames tehtava korruptsioonivastase tegevuse hindamise. "Ma arvan, et Euroopa Liidu bürokraadid peaksid tegelikkust mõistma palju nüansseeritumalt. Kui räägitakse, et toimuvad hirmsad asjad süvakihtides niinimetatud õigussüsteemis seoses salateenistusega, siis sellele ebaseaduslikule ja ebademokraatlikule tegevusele ei järgne Euroopa Komisjoni poolt mingit hukkamõistu. Minu küsimus on, milline on selle protsessi usaldusväärsus," sõnas senaator Corlatean. "Praegusi poliitilisi liidreid ei huvita üldse Brüsseli arvamus," ütles Rumeenia Euroopa Poliitika Keskuse programmidirektor Toma kommentaariks. "See on ohtlik, kui sinu isiklikud huvid ületavad kõiki Euroopa saavutusi, rahvusvahelisi suhteid, partnerlust, mida Rumeenia on saavutanud."

  • Saate info
  • Saate lõigud
  • Vaata järele
  • Tegijad
  • Sarnased saated