etvetv2etv+
Otse

telekava

"Välisilm": milline on olukord presidenti valivas Leedus?

13.05

vaata
Alaliselt järelvaadatav
13.05
Leedu valib kahe nädala pärast uut riigipead Dalia Grybauskaite asemele. Milline on aga see üks kolmest Balti riigist praegu, käis uurimas ERR-i ajakirjanik Kadri Põlendik saates "Välisilm".

Pealtnäha rahulikus ja isegi rõõmsatujulises Vilniuses ei taju kuidagi seda, millise murekoorma otsas leedulased istuvad. See on ka loogiline, sest ühiskonnas süvenev lõhe on majanduslik - tekkinud on kaks Leedut, kus ühel pool on linnades elavad paremal elujärjel ja haritumad inimesed. Teisel pool maapiirkondade elanikud, kelle elujärg pole alati kiita ja kes ootavad riigijuhtidelt karmimat kätt. Äsjaste presidendivalimiste kontekstis on tajutav ka teatav väärtuskonflikt. Nooremad ja progressiivseid väärtusi pooldavad inimesed tahavad näha Leedut, kus kõikide vähemusgruppide vajadustele pööratakse tähelepanu. Teisalt toetab tugevalt katoliikliku riigi vanem põlvkond traditsioonilisi väärtusi. Üks hiljaaegu Leedus teravat arutelu tekitanud teema oli laste õiguste reform, millega riik sekkuks laste heaolusse juhul, kui selleks tekib vajadus, näiteks vägivalla või muude probleemide korral. Katoliiklastele on aga selline sekkumine täiesti vastukarva. "Suur osa katoliiklasi oli väga selle vastu, sest nad teavad väga hästi, et esmajärjekorras vastutab lapse eest perekond ja alles seejärel riik. Riik saab aidata, kuid ei saa täita perekonna rolli. Oluline on vahet teha, millal riik toetab ja millal muutub koormaks," rääkis kristlaste veebiväljaande Bernardinai peatoimetaja Rosita Garškaite. Kuigi ametlikult on Leedus katoliiklasi 77 protsenti elanikkonnast, siis tegelikkuses käib missadel ca 10 protsenti. Noorte huvi religiooni vastu kahaneb, hoolimata kiriku püüdlustest neid oma tegemistesse kaasata. Sellest hoolimata arvestatakse väga palju katoliiklaste hoiakutega. Eriti just poliitikas, kus hoidutakse otse andmast hinnanguid, mis võivad olla katoliiklastele vastumeelsed. "Kiriku ja riigi vahel toimub koostöö. See pole sugugi haruldane, et peaminister kohtub Vilniuse peapiiskopiga ja arutab probleemseid teemasid. Koostöö on olemas. Loomulikult ka poliitikud pööravad katoliiklastele tähelepanu, kuigi enamik inimesi ei ole aktiivsed katoliiklased. Mõistagi teatud küsimustes ei ole meelsus nii liberaalne või progressiivne kui teistes riikides," märkis Garškaite. Liberaalsemate väärtuste toetajad aga näevad just praegu, nende presidendivalimiste ajal võimalust, kus tõstatada seksuaavähemustele olulisi teemasid ja rõhutada inimõiguste tähtsust. "Ma arvan, et need valimised on teatud mõttes nagu murdepunkt, sest Leedu on seksuaalvähemuste õiguste teemal teistest riikidest kaugel maas. Näiteks Balti riikides on juba eeskujuks Eesti, kus võeti vastu kooseluseadus, aga Leedus seda ei ole. Ma arvan, et see mõistmine pikkamööda tekib ja ühel hetkel me hakkame nende küsimustega tegelema mitte ainult ühiskonnas, vaid ka seaduste tasandil. Ma arvan, et need valimised on väga olulised ka seetõttu, et meil on ainult üks kandidaat, kes avalikult toetab seksuaalvähemusi puudutavaid teemasid. See kandidaat on Ingrida Simonyte. Kui me ei suuda teda teise vooru valida, siis selle sobiva meelsuseni jõudmine võtab märkimisväärselt rohkem aega," selgitas Vilniuse linnavolikogu liige ja inimõiguste aktivist Tomas Vytautas Raskevicius. Näiteks Vilniuse linnavolikogu liige Raskevicius on Leedus esimene avalikult homoseksuaalne inimene, kes on valitud poliitilisele kohale. Ta ütleb, et selline asi saabki juhtuda ainult Vilniuses just ühiskonna lõhestatuse tõttu. "See lõhe on esiteks majanduslik. Osa ühiskonnast on majanduskasvust väga palju võitnud ja jõukal järjel, kuid on ka suuri ühiskonnagruppe, kes on jäänud teistest maha. Seda on selgelt näha ka valimiseelistustes. Tuleb näidata, kuidas inimesed saavad kasu sellest, mis suunas meie riik praegu liigub. Minu kui inimõiguste aktivisti jaoks on oluline inimeste väärikus ja võime täita nende sotsiaalseid vajadusi. Väga paljud inimesed ei tunne, et neid austatakse," sõnas Raskevicius. Kui ka väärtused ja arusaamad on erinevad, oodatakse uuelt presidendilt eelkõige seda, et ta tooks kaks Leedut omavahel tagasi kokku. Samuti tahab rahvas näha sama sirgjoonelist ja väärikat presidenti nagu on praegu seda ametit pidav Dalia Grybauskaite. "Ma arvan, et seekord tehakse valik natuke teistel põhjustel. Ingrida Simonyte on mitmes mõttes palju liberaalsem kui Grybauskaite. Nauseda kõige prominentsem toetaja on ekspresident Valdas Adamkus, kes on leedulaste seas endiselt väga kõrgelt hinnatud. ta ütles alati, et tema ise ei valitse, vaid püüab inimesi ühendada ja panna parteisid ühes suunas liikuma. Sellised on ka Nauseda põhimõtted," ütles avalike suhete ekspert Mykolas Katkus.

  • Saate info
  • Saate lõigud
  • Vaata järele
  • Tegijad
  • Sarnased saated