Helen ei saanud tütreid sünnitusmajast, vaid Haiba lastekodust. Laura oli siis aasta ja seitsme kuune ning Maarja kuueaastane. Esimesel mail tähistati kolmeteist aastat tutvumisest. Laura sõnul hakkas ta Helenit emaks kutsuma iseenesest, ei märganudki, mil "Hele" asemel tuli emme. Maarja ütles "emme" kolmandal või neljandal korral, kui Helen lastekodus külas käis. Praegu õpib Maarja Haapsalus. "Ja ta ütleb siiamaani emme," märkis Helen Hiie. "Ta helistab ja ütleb: tere emme, kuidas sul tänane päev on läinud. Üheksateistaastaselt kuulda "emme", see on sama liigutav, kui seda öeldaks esimest korda." Küsimusele, miks ta tõi lapsed lastekodust, vastas Helen: "Me saime teada, et meil ei ole võimalik bioloogiliselt last saada, ja ega ei läinudki eriti pikalt selle otsusega, sest ma teadsin juba väiksest peale, et ma tahan emaks saada." Bioloogilisest emast on tüdrukud teadlikud, aga kontakti ei otsi. "Seda pole vaja," ütles Laura. "Niigi on kõik hästi." "Me oleme talle tänulikud, et ta meile elu andis, aga ema on ikkagi see, kes üles kasvatas," täiendas Maarja. Vaadake liigutavat vestlust videost.