Tartumaal Nõo kandis talvitub mee-ettevõtja Taavi Tulli hoole all 1600 mesilaspere, mis teeb sellest Eesti ja koguni Põhjamaade ühe suurima mesinduskompleksi. Ometi on Tullide pereäri ja teiste Eesti mesinike elu juba aastaid kibe, sest üliodav importmesi ähvardab lämmatada kohaliku tööstuse, vahendas "Pealtnägija". "Inimesed eelistavad odavat mett ja paraku see nii on. Kaubanduskettidel ei lasu mingit kohustust uurida mee kvaliteeti ega seda, mis seal sees on," lausus Tull. Mõned nädalad tagasi Saksamaal tehtud laborianalüüsid kinnitasid, et Eestisse on imbunud rahvusvahelise toiduainetööstuse uus trend – Hiina võltsmesi. Küsimus pole selles, et Hiinas või Ukrainas, mis on põhilised lähteriigid, oleksid tõhusamad mesinikud. Küsimus kipub olemas hoopis selles, et seal on osavamad keemikud. Mesi on nimelt maailma üks kõige enam võltsitud toiduaine. Näiteks Austraalias puhkes mullu septembris suur meeskandaal, kui riigi suurimat meetootjat ja mitut poeketti süüdistati võltsmeega äritsemises. 28-st testitud meest osutus võltsinguks lausa 12. Kutseliste mesinike ühingu juhatuse liige Mart Kullamaa ütles, et mett pole võimalik üle aasta lihtsalt 30 protsenti rohkem toota, aga kui vaadata riike nagu Hiina või Ukraina, kus meevõltsimise teema on üleval, siis nende meetootmisvõimsus suureneb igal aastal 30 protsenti. "Tegelikult mett toodetakse looduslike vahenditega, mesilastega, see ei allu sellisele matemaatiliselt mudelile ja on piltlikult öeldes võimatu," tõdes ta. Võltsmeeäris liiguvad tohutud rahasummad Sarnaseid paljastusi on olnud teisteski lääneriikides, aga lihtsustatult joonistub välja kaks probleemi – niinimetatud meepesu, kus püütakse varjata mee päritolu ehk näiteks Hiina mett müüakse Eesti mee pähe, ja teiseks mee võltsimine, kus vedela kullana esitletakse magusat segu, millel halvemal juhul pole mesilastega olnud mingit kokkupuudet. Asjatundjate sõnul liiguvad selles äris globaalselt tohutud summad, mistõttu näiteks Hiinas on see väidetavalt kuritegelikku allilma käpa all. "Inglise keeles nimetatakse seda honey laundering, kus üritatakse mee päritolu, selle tegelikku sisu varjata. Näiteks USA, kes on kehtestanud nulltolerantsi Hiina mee suhtes, seda pestakse läbi kolmandate riikide Kagu-Aasias, et ikkagi jõuda USA turule," rääkis Kullamaa. Ka Eestis on asjaomastes ringkondades meepesust ja -võltsingutest spekuleeritud pikalt ning esimest korda võttis Mart Kullamaa sel teemal "Pealtnägijaga" ühendust juba neli aastat tagasi, aga siiani oli see tõendamata kahtlus. Asja teeb keeruliseks, et pettust ei pruugi silma või suuga tunda ka kõige staažikam mesinik ega isegi niisama mikroskoobi all näha ka teadlased, sest võltsingud timmitakse nii täpseks. Tallinna ülikooli ökoloogiakeskuse teadur Liisa Puusepp tõdes, et vargad on lukuarengust alati ees, nii et mõeldakse välja erinevaid nippe, kuidas ära petta, nagu oleks suhkrusiirup mesi. "Edasi saab lisada õietolmu sinna suhkrusiirupi sisse ja ka ära mängida ja ära petta, et see on mesi," lausus ta.  Ka ametlik statistika ei toeta kahtlusi. Viimaste aastate ainus juhtum leidis aset kaks aastat tagasi, kui veterinaar- ja toiduamet pidas Muuga piiripunktis kinni umbes 20 tonni tundmatut kaupa, mis paberite järgi oli Ameerika ühendriikidest pärit mesi, aga tegelikult säilivusaja ületanud Hiina siirup. See oli esimene kokku 300 konteinerist, mis pidi Eesti kaudu Poola jõudma. Sisuliselt jäi aga saadetis vahele puuduliku dokumentatsiooni, mitte kvaliteedi või selle tõttu, et tegu oli solkmeega. Mart Kullamaa ja teised profimesinikud, kes on püüdnud aastaid probleemile tähelepanu tõmmata, leiavad, et Eesti veterinaarametnikud pole mitte ainult uimased, vaid suisa takistavad pettuste avastamist. Meetootjate arvates üritab veterinaaramet probleemi eirata "Kui me sektoris ettevõtjatena näeme probleemi ja lahendust, siis vahel tundub, et veterinaarameti jaoks on - ma ei taha olla ülekohtune -, kõige lihtsam lahendus see, et nad heidutavad meid selles tegevuses," ütles Kullamaa. See tähendab, et lihtsam on seda probleemi ignoreerida või öelda, et seda ei eksisteeri. Taavi Tulli sõnul on kontroll olemas selles mõttes, et kontrollitakse mee kvaliteedi näitajaid, näiteks seda, kas niiskustase on mees normi piires ja ega mett pole liialt kuumutatud, aga probleemiks on just see, et ei tuvastata, kas tegemist on meemesilaste valmistatud meega. Viimase kolme aasta jooksul on VTA teinud ligi 30 laborianalüüsi, aga ei ole tuvastanud ühtegi võltsingut. Mesinike sõnul ei saanudki avastada, sest kasutatakse vananenud isotoopmeetodit, millega meevõltsijad on juba kohanenud. Kullamaa pidas aastaid VTA-ga kirjavahetust ja käis kohtumistel, kuni otsustas asja enda kätte võtta. Nimelt tuli 2015. aastal turule uus ja moodsam NMR-meetod ehk tuumamagnetresonantsuuring. "Mis piltlikult öeldes jagab mee algosadeks ja vaatab üldist kompositsiooni ja siis ekspert selle kompositsioonipildi põhjal annab oma eksperthinnangu," kirjeldas Kullamaa. Taavi Tull lisas, et kui andmebaasis on rohkem kui 18 000 proovi ja näitajaid, siis võrreldakse just selle mee või toote näitajaid andmebaasiga ja kui seal tekib nihkeid või ebakõlasid, siis saab tuvastada, et see pole mesi. Kui mesinike meelest on NMR-uuring hetkeseisuga parim viis, kuidas võltsmett tuvastada, siis veterinaarametnikke see ei veena. Seda enam, et Euroopa Komisjon soovitab ikka vana meetodit, kuna uuel on omad puudused. Veterinaaramet ei pea uut meetodit aktsepteeritavaks Veterinaar- ja toiduameti juhtivspetsialist Jaana Oona tõi puudusena välja selle, et andmebaas alles areneb ja kui sinna tulevadki uued proovid, siis hakatakse iga järgnevat proovi võrldema sellega, mis sinna andmebaasi tuleb. "Tegelikult see andmebaas, millega võrreldakse olemasolevaid proove, pole välja kujunenud," sõnas Oona. Täpsustusele, et võrdlusnäitajaid on andmebaasis 18 000, vastas ta, et selles asi ongi: bioloogiliselt kõigub kliima tunduvalt, see kus mesilane käib korjamas, sõltub sellest, milline on kliima sellel aastal olnud. "See kõigub nii palju, et sellepärast ei suudeta seaduslikul tasandil seda meetodit veel aktsepteerida. Selleks, et teha õiguslikke sanktsioone," nentis ta. Kutselised mesinikud püüdsid veterinaarametit veenda kasutama uut uuringumeetodit, aga ametkond ei võtnud vedu. Nii ostiski ühing novembris supermarketitest kolme nende meelest kõige kahtlasema meemargi näidised, igaühest kaks purki, ja saatis oma kulu ja kirjadega Saksamaale QSI-nimelisse laborisse. Veebruaris saabusid Bremenist analüüsivastused. Ilmnes tugev kahtlus, et sinna on lisatud võõrsuhkruid. Tüüpiliselt lahjendatakse mett kas maisisiirupiga või riisisiirupiga, et hinda alla tuua. Testis põrusid kaks Eesti levinud odavmee brändi - Rimi õiemesi ja Mesi Mumm. Rimi toode on kirjade järgi pakendatud Lätis ja sisaldab meesegu, mis pärit nii Euroopa Liidust kui väljapoolt. Mesi Mumm, mis on kirjade järgi pärit Hiinast, ületas uudiskünnise juba aastate eest, kui Haapsalu Maximast kilose ämbri ostnud klient kurtis halba lõhna. Toona kinnitas Viljandis tegutsev pakendaja, et tegemist on naturaalse Hiina meega, mis läbinud veterinaarkontrollid ning on ostjale täiesti ohutu. Sama jutt kordub ka nüüd. Testis põrunud mee pakendaja kahtlustab konkurentide sepitsusi "Meie oleme teinud proovid, mis nõutakse. Alati on need korras olnud. Meile tuli see täieliku üllatusena. Meil ju käib ka veterinaaramet pidevalt laos, võtab pisteliselt proove, need on ka alati korras olnud," ütles meepakendaja Apricot OÜ juhatuse liige Silver Laido. Tema jaoks on "kehv analüütiline leid" suur üllatus seda enam, et sama mett on ta nii Hiinast otse kui Poola vahendajate kaudu tellinud ligemale kümme aastat ning analüüsitulemused on alati olnud puhtad. Miks Mesi Mumm just nüüd järsku dopingutestis põrus, tekitab temas kahtlusi ja isegi vandenõuteooriaid. "Me ei tea, kas see on meie mesi, mis sinna Saksa jõudis ja kes seda tõestab? Keerad purgil kaane maha, paned sinna mingi teise asemele ja saabki vabalt konkurendile halba teha," sõnas Laido. Rimi lõi "Pealtnägija" infot kuuldes häirekella ja kõrvaldas alates eelmise nädala lõpust kuni oma sisejuurdluse lõpuni kahtlusaluse partii müügilt kõigist poodidest üle Baltikumi. Küsimusele, kas see tähendab, et klienti on petetud, vastas Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, et nii võib öelda küll.  "See kindlasti ei olnud meeldiv meie jaoks teada saada, et mesi, mida meie oleme heas usus ostnud kui päris mett ja seda sellisel kujul ka oma klientidele müünud, võib olla mitte sada protsenti päris mesi," sõnas ta. "Kindlasti ta on söödav mesi, ta pole tervisele kuidagi kahjulik, lihtsalt tema tervendavad omadused on ehk veidi nõrgemad kui sada protsenti õiemeel." Rimi kvaliteedijuhi sõnul teevad nad toodetele pistelisi kontrolle ja nõuavad varustajatelt põhjalikke raporteid, mis kinnitaks toote puhtust ning kvaliteeti. Näiteks kõnealust õiemett kontrolliti alles jaanuaris ja siis olla kõik normis. Juhul, kui tuleb välja, et koostööpartner on tegelenud pettusega, see koostöö Rimi esindaja sõnul lõpeb. "Kui selgub, et ta on ise seotud selle pettusega, et see on nende ettevõte teadlik tegevus olnud. Kui aga tuleb välja, et neid endid on petetud, siis peame karmistama neid nõudeid, kuidas nemad peavad oma hankijaid kontrollima, et selline pettus läbi nende teadmata jõuaks Rimini," sõnas Murumaa. Odavus peaks andma signaali, et kaup on kahtlane Asjatundjad peavad Rimi üllatunud nägu hämamiseks. Ainuüksi importmee üliodav hind pidanuks olema piisav signaal, et tegemist pole ausa kaubaga. "Neil võiks tõesti olla mingi kahtlus hinges, et kuidas see ikkagi on võimalik ja sealt poolt võiks tulla kaubanduskettide huvi sinna taha, et ole hea, telli ise ka need analüüsid ja kontrolli ära," lausus TLÜ teadur Liisa Puusepp. Rimi kvaliteedijuhi sõnul on aga mee hind eri riikides erinev ja oleneb palju ka sellest, kui pika perioodi ajal saavad mesilased mett korjata. "Lõunapoolsetes maades ongi odavam mesi, sest mesilaste korjejõudlus on suurem ja nad suudavad toota rohkem mett, nad suudavad teha seda odavamalt," põhjendas Murumaa. Tema sõnul kaalub Rimi uue testi kasutuselevõttu ka oma kontrollide jaoks. VTA sai kahtlastest meepurkidest teada kaks nädalat tagasi ja saatis nad oma "vanamoodsasse" analüüsi. Kui ka sealt tuleb kinnitus, et tegu on võltsmeega, algatatakse uurimine. Seniks võivad poed juhtivspetsialist Jaana Oona kinnitusel neid marke edasi müüa. Tema sõnul ei ole praegu põhjust kahelda, et tegemist on hea meega, mida tasub osta. "Ei tasu sellepärast hakata arvama, et kuna nende mesi on odavam, järsku nad kasutavad võltssuhkruid. Tegelikult meil on ikkagi avatud turg, kõigil on õigus siin oma mett müüa ja ainult kahtlustada, et liiga odav on, see ei ole ka... Kõigil on õigus tegutseda siin," nentis Oona. Viimase kümnendiga on Eestis importmee maht kasvanud neli korda. Mesinike tehtud katse, kus põrus kaks meetootjat kolmest, on küll kõnekas, aga tuleb ka meeles pidada, et välja valiti kahtlased margid. Kutseliste mesinike ühingu hinnangul, mis põhineb peamiselt odaval hinnal, võib Eesti poelettidele jõudvast importmeest olla võltsing 30 protsenti ehk kujundlikult igas kolmandas välismaa mee purgis võib olla siirup või kahtlase koostisega segu. "Kurb asi selle juures tegelikult on see, et see on mesinike algatus, ilmselgelt mesinikud vajavad siin suuremat tuge, et oleks turul konkreetsem kontroll peal," ütles Liisa Puusepp. Mart Kullamaa ütles, et võib-olla ei veena jutt, et maailmas on meevõltsimisest palju näiteid ja oletatakse, et Eesti on imeline riik, kus selliseid probleeme ei esine. Kui aga mesinikud on lõpuks kõik analüüsid ära teinud ja ütleb, et nii nende kui kogu maailma mesindussektori arvates on see meetod väga usaldusväärne ja aitab kogu maailmas meeturgu puhastada, ent veterinaaramet leiab ikkagi, et see pole usaldusväärne ega kõlbulik info, siis mesinikel tema sõnul enam rohkem vahendeid ei ole.