Riikide nimekiri, kes selle lennukitüübi oma õhuruumis ajutiselt ära on keelanud, täieneb viimastel päevadel pidevalt, teiste seas Hiina, Lõuna-Korea, Singapur, Malaisia, Austraalia, Brasiilia ja kogu Euroopa. Kolmapäeval teatas sellisest otsusest ka USA. Kuniks on välja selgitatud, kas selle lennukitüübiga on ikka ohutu lennata, on keelatud seda tüüpi Boeinguga nende riikide õhuruumist startimine, maandumine ja ülelendamine. Ometi kõigi lennuõnnetuste puhul sellist otsust ei järgne. "Kui lende ära ei keelata, siis on selge, et põhjus on teada ja on analüüsitud seda, et see viga ei mõjuta teisi õhusõidukeid. Antud juhul seda teada ei ole ning on oht, et see võib mõjutada ka teisi sama tüübi õhusõidukeid," selgitas Eesti Lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko ERR-ile. "See ongi ennetav meede. Nii kaua, kuni pole selge, mis on nende kahe õnnetuse põhjused, nii kaua otsustati ajutiselt peatada need lennud," lisas lennuameti peadirektor Rait Kalda. Kalda ei pea riikide otsust emotsionaalseks. "Lennunduses emotsioonidele väga palju kohta ei ole. Siin on otsused pragmaatilised," ütles Kalda. Nii nagu igal lennukitüübi, on ka Boeing 737 MAX-il oma nõrgad kohad. "Selle konkreetse lennukitüübi eripära on see, et tema horisontaalse stabilisaatori trimmimise süsteemi on lisatud üks automaatne abisüsteem, mis varisemisele eelnevalt surub õhusõiduki nina allapoole. Nüüd selle konkreetse õhusõiduki tüübi puhul on välja tulnud, et kui see süsteem saab anduritelt valeinfo, siis see võib osutuda ohtlikuks," selgitas Jakimenko, milles probleem võib olla. "Ringvaates" kinnitas Jakimenko, et lennukisüsteemid on ehitatud selliselt, et piloot saab probleemi ilmnemisel ikkagi sekkuda. Indoneesias juhtunud sama lennukitüübiga õnnetuse puhul selgus Jakimenko sõnul aga hiljem, et koolitustel pöörati piloodi sekkumisele liiga vähe tähelepanu. "Nii et nüüd, selle uue õnnetuse puhul meil ei ole täpselt teada, kas piloodid sekkusid ja ei ole teada ka tegelikku põhjust," lisas ta. Eestis ükski lennufirma seda tüüpi lennukeid ei kasuta. Küll aga mõjutab keeld ja uurimine Nordica partneri LOT-i lende, kelle lennupargis on viis sellist lennukit ning plaan neid juurdegi soetada. Kaua uurimine nende äri mõjutada võib, on keeruline prognoosida. "Kui see otsus kuidagi Eesti reisijaid puudutab, siis jätkulendude kaudu, milleks võidi seni kasutada Boeing 737 MAX tüüpi reisilennukeid. Aga küll siis leitakse nende lennufirmade poolt ka operatiivselt lahendused," ütles ERR-ile Eesti rahvusliku lennufirma Nordica turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Toomas Uibo. Tema sõnul pole tal andmeid, et Boeing 737 MAX lennukid oleks kunagi Eestis maandunud, küll aga need on kindlasti Eestist üle lennanud. Lennukientusiastide klubi Plane Spotting Estonia teatas hiljem siiski ERR-ile, et Boeing 737 MAX opereeris eelmise aasta 8. ja 15.juunil lennufirma Corendon tellimuslendu Tallinn ja Antalya vahel ning käesoleva aasta 6. veebruaril maandus Tallinnas lennufirma Norwegian Oslo lend. "Kindlasti uuritakse loomulikult neid lennuõnnetusi, aga kindlasti uuritakse ka, mida annab sellel lennukitüübil parandada, kui on arvata, mis võib nende põhjuseks olla, tehakse täiendavaid katseid. Ehk siis lennukite uurimine võib iseenesest kesta kaua, aga see ei tähenda, et lennukitüüp peaks nii kaua maas olema," andis Kalda LOT-ile lootust. Euroopa lennuohutusameti otsus järgnes sellele, kui pühapäeval kukkus Etioopias seni teadmata põhjustel alla lennufirma Ethiopian Airlines lennuk Boeing 737 MAX 8, mille pardal hukkusid kõik 157 inimest. See on juba teine seda tüüpi lennuki ohvriterohke õnnetus viie kuu jooksul. Sama tüüpi lennuk kukkus alla ka eelmise aasta 29. oktoobril Indoneesias, hukkus 189 inimest.