Saatejuht Anu Välba alustas intervjuud küsimusega, et miks räägitakse, et Eestil läheb väga hästi, aga ikkagi kõikide rahakotid on natuke tühjavõitu. Neivelt tunnistas, et statistiliselt ei ole tõepoolest kunagi nii hästi läinud, ent kihistumine on endiselt suur probleem. Kihistumine on, loomulikult on probleem, ja see on tegelikult terves maailmas probleem ja see ainult kasvab paraku. Noorel perel võiks Neivelti hinnangul olla sissetulek 2000 eurot ühe täiskasvanu kohta. Anu Välba küsis, et mis saab siis, kui Euroopa Liidust rahakraanid kinni keeratakse. "Võib-olla ongi hea, et need kraanid kinni keeratakse. Kas neid kraane on vaja lahti hoida? Sest see tekitab jällegi sellist valet konkurentsi, mida tegelikult ei ole vaja. Palju asju, mis me tegelikult oleme Euroopa rahadega teinud, poleks olnud vaja teha. Ma mõtlen neid igasuguseid kergliiklusteid, kus ma sõidan mööda Eestit ja mõtlen, et vahest harva seal mõni inimene liigub. Ja siis on puhastusseadmed igale poole veel ja. Me oleme seda väga paljudesse kohtadesse pannud, kus me oma raha poleks kulutanud tegelikult," vastas Neivelt. Kümne aastaga püüame Itaalia ja Hispaania kinni Neivelt rääkis, et Euroopa kontekstis on Eesti saavutanud palgatasemel poolest päris hea positsiooni. "Oma keskmise palgaga me oleme Ida-blokist ainult Sloveeniast maas. Meist enam väga kaugel ei ole Itaalia ja Hispaania," sõnas ta. "Meil tegelikult juba palgatase on päris hea. Itaalia minu arvates ei ole kümne aasta jooksul üldse arenenud. Kui me siit veel natuke edasi areneme, siis ma arvan, et me võime rahulikult kümne aasta jooksul saada Itaalia ja Hispaania kätte oma palkadega," lisas Neivelt. Sulane ei saa olla peremehest rikkam Selleks, et palgatasemega aga Soomele ja Rootsile järele jõuda, tuleb Neivelti sõnul ikkagi väga palju asju teistmoodi teha. "Siin tuleb teha selline mõtteviisi nõks. Me oleme natuke selline... no ma ei taha öelda koloniaalmaa, aga natuke oleme seda ka. See kõlab jõhkralt. No me teenime tegelikult rootslastele siin raha. Me peaksime ise paljudes kohtades peremeesteks saama. Sulane ei saa olla peremehest rikkam. Aga selleks, et saada sama rikkaks kui peremees, tuleb ikka ise peremeheks hakata," sõnas Neivelt. Neivelti pani imestama, et kahe suurema panga (Swedbank ja SEB pank - toim.) kasum on üle ühe protsendi Eesti SKT-st. "See, mida me toodame üle ühe protsendi, kantakse lihtsalt välja kahe ülekandega kord aastas," imestas ta."Arvestades neid mahtusid, mis siin on, siis see kasum on tegelikult kaks korda liiga suur. Kasum võiks olla kaks korda väiksem. Nad oma kodumaal teenivad kaks korda väiksemat kasumit selle ärimahuga kui meilt. Meil ei ole mõtet süüdistada neid, me peame ise peeglisse vaatama, et miks me seda laseme teha," lausus Neivelt. Hansapanga müümisel ei olnud palju valikuid Anu Välba küsis seepeale Neiveltult, kas ta vahel ise ka vaatab peeglisse, et miks ikkagi Hansapank sai rootslastele müüdud? "Noh, ikka vaatan vahel. Aga tol hetkel ei olnud nagu väga palju valikuid. See oli 1998. aasta vene kriis ja aktsia hinnad kukkusid ja need fondid, kes olid, tahtsid aktsiaid müüa. Nii et tol hetkel väga palju valikuid ei olnud. Ja siis oli ka Eesti kroon teistsugune raha kui euro. Kui klassikaliselt keskpank annab pankadele likviidsuslaenu, et süsteem oleks stabiilne, siis Eesti krooni põhimõttel seda ei tohtinud teha Eesti keskpank. See seadis pangad hoopis teise olukorda. Meil pidi olema mingisugune puhver kusagil mujal, juhul kui tekib kriis, aga kriisid tekivad alati," meenutas endine pangajuht. Seda, kui palju Rootsi pensionärid saavad Eesti pensionäridest rohkem raha, nimetas Neivelt absurdseks olukorraks. "Kui meie siin korjame ühte panka pensioniks oma raha, on see siis teine sammas või kolmas sammas. Ja rootslane korjab samasse panka, ainult teisel pool piiri, siis tema tootlus on olnud viimased 10-15 aastat umbes kaks kuni kolm protsenti kõrgem. Tasud on madalamad ja tootlus on parem. Ja nüüd kui me korjame oma raha kokku ja jääme pensionile ühel päeval, teeme kindlustuslepingu, siis juhtub selline olukord, et isegi kui me paneme kõvasti kõrvale ja meil õnnestub sama summa kokku korjata, kui see sama rootslane, kelle palk on kõrgem, siis meie pensioni summa on 50 protsenti väiksem. Ja rootslasel on veel indekseeritud ka see pension," rääkis Neivelt. Kõige tähtsam pensionipõlve kindlustaja: lapsed Küsimusele , kuidas pensionärina hästi elada, vastas Neivelt järgmiselt."Kõige tähtsam on ikka lapsed. Siis on pikk maa vahet ja siis tulevad teised asjad kõik. Me liiga palju usume sellesse rahasse, et raha aitab või et pension aitab. Tegelikult aitavad põhiväärtused ja et elu läheks edasi, see on kõige tähtsam," arvas ta. Neivelt selgitas ka, miks näiteks LHV pank ei ole suutnud Eestis kasvatada oma turuosa. "Esiteks. Inimesed on väga lojaalsed oma pangale ja neil ei ole nagu otseselt muret, et nad peaksid minema teise panka. Üksikinimesel ei ole probleemi, aga süsteemil tervikuna jah. Teiseks. LHV-l on väga suur kasumiootus. Kui nad laseksid kasumiootuse allapoole, siis nad saaksid oluliselt suuremaid mahte teenindada. Aga siis ei ole jälle aktsia hind nii kõrge," ütles ta. "Ma ei tea, kus on lahendus, aga rohkem peaks tegema koostööd. Rohkem peab tegema niimoodi, et ka selline omandus oleks laiapõhjalisem. See ei lahenda ka ühtegi probleemi ära, kui nüüd näiteks viis Eesti rikast inimest panevad rahad kokku ja teevad uue panga. Ka see ei lahenda suurt probleemi. See teeb küll konkurentsi laiemaks, aga kihistumise probleemi see ei lahenda," lisas Neivelt. Poliitikasse minemisest: seal oled nagu süljetops Poliitikast rääkides ütles Neivelt, et ta ei ole kindel, kas poliitikas tänapäeval enam suuri asju tehakse. Neivelti sõnul tal endal poliitikasse minemise soov puudub, sest ta kardab, et ta ei saaks poliitikas hakkama. "Seal on kogu loogika hoopis teistsugune. Oletame, et sinu meeskonna liige ajab silmatorkavat rumalat juttu, võib-olla näed isegi, et varastab kusagilt, näiteks. Või teeb mingisuguseid segaseid tehinguid. Siis igas normaalses ettevõttes sa lased ta lahti lihtsalt, aga seal poliitikas vaadatakse, et oi, oi, oi - tema toob seal 5000 häält, keegi toob veel kuskilt 1000 häält, ja sa oled seal nagu vang, sa ei saa mitte midagi teha. Mina sellest mudelist aru ei saa, et kuidas see toimub ja kuidas seal on üldse võimalik ellu jääda," lausus Neivelt. "Seal on väga palju tublisid ja ausaid inimesi, enamus ongi sellised. Aga väga palju on ka sellist, mis paneb õlgu kehitama," lisas ta. "Teiseks on see, et seal paned end sinna posti, siis oled nagu süljetops. Kõik hakkavad su peale oma viha välja elama. Sa lähed sinna tegelikult hea mõttega, et tahaks nagu elu paremaks teha ja siis pärast oled veel süüdi ka," sõnas Neivelt.