Lavale jõuab kultuslavastuse "Rästiku pihtimus" uusversioon
27. mail esietendub Lauri Kaldoja, Maarja Mitti ja Arthur Arula lavastatud "Rästik", mis on mõtteliseks uusversiooniks 1979. aastal lavale jõudnud Mati Undi lavastusest "Rästiku pihtimus".
"Rästiku pihtimus" oli Nõukogude teatris esimene kord, kui näitleja võttis end laval täiesti alasti - selleks oli Noorsooteatri näitleja Marje Metsur, kes ka seekord etenduses kaasa lööb, vahendas "Ringvaade". "Ma võtsin end ühe etenduse jooksul kolm korda alasti - kui korrutada need kokku üle 200 korraga, kui me seda lavastust kokku mängisime, siis sain ma tõesti väga palju laval alasti olla," ütles Marje Metsur ja lisas, et see alastus oli aga väga diskreetselt tehtud. "Seal oli ülevalt alla valgus, mis muutis selle kõigile talutavaks." Samuti tõi Metsur välja, et see on tema jaoks siiani üks elu olulisemaid rolle. "Selles rollis on väga palju minu perekonna kannatusi, mis muudab selle mulle eriti kalliks."
27. mail lavale jõudvas etenduses enam Marje Metsurit laval alasti ei näe. "Ma võtsin nooremad kolleegid appi ning sel korral on minu rollis Maarja Mitt," ütles ta, kuid kinnitas, et seda ta öelda ei saa, kas Mitt laval ka riided seljast heidab. "Las see jääb publikule üllatuseks."
Maarja Mitt tõi välja, et lavastust "Rästik" mängitakse vanas puumajas aadressil Lennuki 26. "Meil ei ole seal selliseid valgustehnilisi võimalusi, nagu 1979. aastal Noorsooteatris, kuid meil on seevastu naturaalne valgus." Ta selgitas ka seda, et tegu ei ole otseselt "Rästiku pihtimuse" uusversiooniga. "Me ei ole aluseks võtnud 1979. aasta lavastust - me kasutame Tolstoi novelli "Siug", samuti on väga oluline ka Ene Mihkelsoni "Korter", ütles Mitt ja lisas, et katkendeid on seal ka paavst Innocentius III traktaadist "Inimolu viletsusest".
Lavastus "Rästik" on ka Maarja Mitti doktoritööks. "Ma uurin näitleja häält ja selle seost ruumiga, kus ruum on kui näitleja abivahend," selgitas ta ja mainis, et tema ja Marje häält hakkab väga palju toetama ka helikujundus, mille loob Lauri Kaldoja. Ennast ta pärast hariduse omandamist aga esimeseks doktorikraadiga teatriinimeseks pidada ei julge. "Eesti on praegu juba teatriga tegelev Anne Türnpu, kellel on doktorikraad."
Toimetaja: Kaspar Viilup