Video

Vaata veel

MTÜ Pagulasabi juht abist Ukrainale: meie jätkame nii kaua, kuni selleks on vajadus

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson tuli Ukrainast abi jagamast ning rääkis "Ringvaates" humanitaarabi kampaaniast "Ukraina heaks!" ning Ukraina olukorrast.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul alustas tema organisatsioon koos kahe teisega eelmise aasta 1. oktoobril humanitaarabi kampaaniaga "Ukraina heaks!" ja sellega hakati koguma inimestelt raha, et oma humanitaarabi missioone toetada. "Me kogusime raha selleks, et osta kohapealt riideid, süüa, meditsiinivahendeid, hügieenivahendeid," rääkis Janson.

MTÜ Pagulasabi on kogunud poole aastaga Eesti inimestelt 35 000 eurot, Tartu linn on aidanud 10 000 euroga, Välisministeerium on omalt poolt lisanud 20 000 eurot.

Jansoni sõnul ei ole linnas, mis asub 200 km rindejoonest eemal, aru saada, et Ukrainas toimub sõda. "Kui nüüd need checkpoindid tee peal välja arvata ja selline üleüldine usaldamatuse õhkkond," ütles Janson.

"Oma elu pärast ma ei pidanud küll kunagi kartma," kinnitas Janson, kuid lisas, et haiglatesse satub iga päev inimesi ning üha rohkem ka näiteks miini otsa astumise tõttu.

Elanikkonna hingeelu on raske mõista, eriti, kui kõik on näiliselt Ukraina-meelne. "Suuremate teede ääres on plakatid, kus on tekst, et märka separatisti, anna ta ütles, kaeba peale," rääkis Janson.

Rahva usaldust Ukraina valitsuse vastu on Jansoni sõnul samuti keeruline mõista. "Poliitika on teema, mida tavaline inimene, sisepõgenik püüab vältida," ütles Janson ja lisas, et põgenikud, kes on Luganski või Donetski oblastist, peavad iga päev tõestama, et nad pole separatistid.

Janson leidis, et nende vastu on kohalikel suur usaldus ja nad räägivad meeleldi oma lugusid.

Ukrainas on sisepõgenikke 1,2 miljonit. "Tegelikult tuleb arvestada, et paljud inimesed ei ole oma kodudest lahkunud ja nemad elavad jätkuvalt rinde kõrval ja nende olukord on võib-olla isegi kõige hullem, sest neil ei ole toitu ja vett ja kõige elementaarsemat elektritki paljudes kohtades," tõi Janson välja inimeste keerulise olukorra.

Palju inimesed elavad Jansoni sõnul kollektiivsetes keskustes nagu näiteks vanades ühiselamutes, kuid suurem osa inimesi elavad siiski sugulaste juures. "See hakkamasaamine on väga erineva tasemega, et tuli inimesi, kellel oli piisavalt vahendeid, et end põgenikuna elatada ja samas on väga palju inimesi, kes elavad allpool vaesuspiiri," kirjeldas Janson.

"Ukraina heaks!" kampaania aitab ühelt poolt meditsiinivahenditega ja teiselt poolt otseselt inimesi toiduabi ja hügieenivahenditega. "Osades linnades, mis on kaugemal rindejoonest, pöördume sealsete linnade sotsiaalametite poole ja nemad koostavad meile nimekirjad nendest peredest, kes seda kõige rohkem vajavad. Samas rindeäärsetes külades me ikkagi sõidame kohale ja anname kõigile, kes seda vajavad, et seal on seda eelkaardistamist väga raske teha," rääkis Janson.

Rahakogumist jätkatakse ja seda saab teha aadressil http://www.ukrainaheaks.ee/. "Meie jätkame nii kaua, kuni selleks on vajadus," kinnitas Janson.

Jansoni sõnul saab kriisipiirkonna lähedale nii lennukiga kui maad mööda ning suuri erinevusi tavaolukorraga ei ole. "Võib-olla lennujaamade turvakontrollid on tunduvalt tugevamad ja juba lennujaama ukse peal kõik kotid valgustatakse läbi, aga maad mööda liikudes annab sellest kõige paremini aimu see, et kõikide suuremate linnade sissesõidu peal on checkpoindid, kus siis relvastatud mehed vaatavad auto üle ja küsivad, kuhu sõit on ja kellega tegu on," ütles Janson.

Toimetas
Riho Nagel

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar