"Aktuaalne kaamera. Nädal": Eesti riik jäi Estonian Airi päästmisega jänni
Miks pidi oma tegevuse lõpetama Estonian Air? Üha enam on selle põhjusena koorumas tõsiasi, et Eesti riik jäi oma selgitustega Euroopa Komisjonile lihtsalt jänni ja ka liiga hiljaks.
Nagu teada, peab Euroopa Komisjon riigiabi reeglite rikkumiseks Estonian Airile antud kolme rahasüsti kogusummas ligi 85 miljonit eurot ja üht rahaeraldamise otsust, mispuhul küll raha välja maksta ei jõutud. 2010. aastal andis Eesti oma lennufirmale 17,9, seejärel kahes osas 30 ning seejärel veel mitmes osas 37 miljonit eurot. Euroopa Komisjon algatas riigiabi menetluse kahe aasta eest, mis päädis läinud laupäeval Estonian Airi jaoks negatiivse otsusega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Ma ise olen sügavalt veendunud, et see otsus oli diskrimineeriv, oli ebaõiglane," ütles Eesti esinduse asejuht Euroopa Liidu juures, suursaadik Clyde Kull.
Aastate jooksul on Euroopa Komisjon arusaadavalt ja heakskiitvalt suhtunud näiteks Kreeka lennufirma Olympic, itaallaste Alitalia, prantslaste Air France'i, Air Malta ja ka lätlaste airBalticu riilikku abistamisse. See riikide ja nende lennufirmade loetelu on tegelikult pikemgi. Clyde Kulli sõnul võib tagantjärele öelda, et Euroopa Komisjonile oma tegemiste selgitamisega jäi Eesti hilja peale.
"Kommunikeerimise ja suhtlemise küsimus. Ilmselt mingil hetkel komisjoni inimestega ei oldud piisavalt suheldud, seda oli tunda. Kaks juhtumit oli paralleelselt laual. AirBaltic ja Eesti Õhk, mis sisult palju ei erinenud. Suhtumine airBalticu keissi oli tunduvalt positiivsem. Otsiti lahendusi rohkem," rääkis Kull.
"Komisjonil on suur ekspertiis. Seda peaks austama," ütles lennundusanalüütik Ulrich Schulte-Strathaus. "Tean üht juhtumit - Malta -, kus alaline esindaja sõitis pidevalt Valletta ja Brüsseli vahet, et kogu informatsioon oleks teada otsuste langetajatele ja komisjonile. Pidev kontakt ekspertide ja poliitilisel tasandil oli võtmetähtsusega, et Malta saaks oma otsuse heaks kiidetud. Ma pole kindel, kas Estonian Airiga oli samamoodi."
Aasta eest tekkis hetkeks siiski ka Eesti ja Estonian Airi jaoks väike lootusekiir, kui appi võeti lennunduse konkurentsiõigust tundev advokaadibüroo Holman Fenwick Willan. Clyde Kulli sõnul ongi maailmas kolm-neli lennunduse riigiabiga tegelevat õigusbürood. HFW on üks neist.
"See juhtiv jurist, kes meid nõustas, on üle 20 aasta tegelenud just selliste juhtumitega. Tema portfellis on Sabena, Swissair, Air France. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli ka see, et see firma just 2014. aasta suvel edukalt nõustas Horvaatia lennufirma ümberstruktureerimist ja päästeoperatsiooni, omades ka väga häid kontakte komisjoni struktuurides," rääkis Kull.
Holman Fenwick Willani juristid teadsid Euroopa Komisjoni varasemaid pretsedente hästi ja oskasid välja tuua paragrahvid, mis näitasid, et Estonian Airi puhul tehtud toimingutes pole midagi enneolematut. Ometi oli Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat selleks ajaks juba võtnud hoiaku, et Estonian Air ei suuda majanduslikult tasuvaks saada, ja seda seetõttu, et Eesti ei olnud oma tegevust piisavalt selgitanud. Pealegi vahetus mullu ka Euroopa Komisjoni juht ning ka konkurentsivolinik.
Estonian Airile riigiabi andmise aastatel majandusministri toolil istunud Juhan Parts ei nõustu väitega, et valitsus ei teinud komisjoniga piisavalt koostööd.
"Informeerimine või kooskõlastamine, mis alati võiks parem olla, ei saa ju olla põhjuseks, kas ettevõte on rikkunud konkurentsi või mitte, või kas ettevõtte väljavaade on positiivne või mitte. See ei ole ju konkurentsireeglite eesmärk," ütles Parts.
Partsi sõnul ei varjanud Eesti komisjoniga suheldes tõsiasja, et lennufirmale abi andes lähtuti ka näiteks regionaalpoliitika printsiipidest, ettevõtte tegevuse mõjust riigi majandusele ja konkurentsivõimele. Need põhimõtted Partsi väitel Euroopa konkurentsiinimestele aga üldse ei meeldinud.
"Muidugi kui konkurentsiametnik Brüsselis tahab öelda, et see teda ei huvita, siis ta loomulikult nii ka ütleb. Tegelikkuses huvitab see jällegi liikmesriigi valitsust ülimalt," rääkis Parts.
Lennundussektorit juba 30 aastat läbi ja lõhki tundva Ulrich Schulte-Strathausi sõnul ei saada Brüsselis aru, miks sarnaste probleemide käes vaevlevad Balti riikide valitsused ei otsi lennundusvaldkonnas ühiselt lahendusi.
"Ma arvan, et Balti valitsuste huvides oleks vähemalt kokku tuua grupp eksperte, kes saaksid arutada, kuidas luua ühendused kodanikele, kasutades tõhusaid transpordivahendeid. Igaüks pumpamas raha oma lennufirmasse ei ole ilmselgelt tõhus - kaks kolmest on läinud pankrotti," ütles Schulte-Strathaus.
Aga kuidas siis edasi? Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet on juba teinud ettepaneku, et Eesti peaks Euroopa Komisjoni otsuse kohtus vaidlustama, et nii tõsta Euroopa Liidus laiemalt päevakorda arutelu lennundusreeglite muutmiseks. Tema sõnul on riigiabi menetlus ja konkurentsiolukorra rikkumine mõttetu jutt, sest konkurentsi lennunduses siinsel euroliidu ääremaal tegelikult pole.
"Me oleme ju aastate jooksul näinud, et kõik suured Euroopa lennufirmad pole miskipärast Eesti turule tulnud, välja arvatud Lufthansa. Ei Air France, Britsh Airways, rääkimata Alitaliast või paljudest teistest. KLM mõned aastad tagasi lendas, siis lõpetasid liinid sellesama põhjusega, et lend on pikk, tulu teenib vähe," rääkis Paet.
Paeti kolleeg Kaja Kallas leiab, et riigiabi reeglid on loodud just väiksemate riikide kaitseks.
"Kui mõtleme, et laseksime riigiabi vabaks - kuhu võiks riigiabi kulutada -, siis kaotavad vaesemad riigid, sest neil on vähem võimalusi oma firmadele peale maksta," ütles Kaja Kallas.
Europarlamendi saadik Indrek Tarand teeb aga lausa ettepaneku, et võibolla peaksid Balti riigid küsima Rail Balticu rajamiseks mõeldud raha hoopis oma lennuühenduste toetamiseks.
"Me ei peaks kleepuma selle külge, et see ainult raudtee peale tehtud. Mulle tundub, et lennuühenduste pidamine on isegi olulisem kui Euroopa standardiga raudtee," ütles Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand. "Euroopa seadused pole Moosese seadused. Inimesed on need teinud ja inimeste esindajatel on kohustus neid reegleid aeg-ajalt revideerida."
Toimetaja: Heikki Aasaru