See tüütu herilane (Eesti Telefilm 1987)

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud ta tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet. Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas. Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Jäädvustatud on Eestimaa herilased - nii ühiselulised kui ka üksi elavad, samuti saksi metsaherilane, vapsik, täpikmaa-herilane, müüriherilane, kuldherilane, kaevurherilane.

Autor Rein Maran.


Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud