ETV toob ekraanile uue dokumentaalfilmitsükli "Meie maailm". Tule kinno esilinastusele!

2. novembri õhtul kell 22.40 jõuab ETV ekraanile uus dokumentaalfilmide tsükkel "Meie maailm". 12 järjestikusel kolmapäeval jõuab vaatajate ette tosin dokumentaalfilmi, mille autorid on ERRi ajakirjanikud.

Indrek Treufeldt, Eeva Esse, Artur Aukon, Arp Müller, Stas Kuznetsov, Reimo Sildvee, Tiiu Laks, Meelis Süld, Anna Gavronski, Gerli Nõmm, Kristo Elias ja Sander Loite lähetati reisidele pea üle kogu maailma, et uurida, kuidas elavad ja saavad hakkama arengutasemelt vaesed riigid. Ajakirjanikud süüvisid kohalike muredesse ja rõõmudesse ning nii valmiski uus ja ainulaadne dokumentaalfilmide sari.

Sarja avab 2. novembri õhtul Kristo Eliase ja Mihkel Ulki film "Turu majandus", mis laotab vaatajate ette Etioopia elanike elu-olu. Abebe ja Ashenafi on tavalised 10-aastased poisid, kelle vanemad saatsid Etioopia pealinna Addis Abeba tänavatele kingapuhastajateks, et pered nälga ei jääks. Abtu on orvust käskjalg, kelle veri vemmeldab ja töö on tema peas viimasel kohal. Bertukan on kolme lapse ema, kes tassib rahateenimiseks seljas endast raskemaid koormaid. Mulugeta on haritud giid, kes tänu keeleoskusele on teistest peajagu üle. Kõiki neid etiooplasi ühendab Aafrika suurim turg - lõputu ja värviküllane Mercato. Dokumentaalfilm “Turu majandus” jälgib viie tavalise inimese tööpäeva maailma ühes vaesemas riigis, kus filmimine oli lausa omaette katsumus.

Filmid

2. novembril

Turu majandus

Abebe ja Ashenafi on tavalised 10-aastased poisid, kelle vanemad saatsid Etioopia pealinna Addis Abeba tänavatele kingapuhastajateks, et pered nälga ei jääks. Abtu on orvust käskjalg, kelle veri vemmeldab ja töö on tema peas viimasel kohal. Bertukan on 3 lapse ema, kes tassib rahateenimiseks seljas endast raskemaid koormaid. Mulugeta on haritud giid, kes tänu keeleoskusele on teistest peajagu üle. Kõiki neid etiooplasi ühendab Aafrika suurim turg - lõputu ja värviküllane Mercato. Dokumentaalfi lm “Turu majandus” jälgib 5 tavalise inimese tööpäeva maailma ühes vaesemas riigis, kus fi lmimine oli lausa omaette
katsumus.

Autor Kristo Elias, režissöör Mihkel Ulk.

9. novembril

Meie maailm on nende oma

Palestiina lapsed käivad koolis, põllumehed kasvatavad köögivilja, noored unistavad paremast tulevikust - nad püüavad elada normaalset elu, hoolimata kestvast verisest konfl iktist Iisraeliga. Palestiinlaste igapäevaelu pärsivad Iisraeli kehtestatud liikumispiirangud, hiiglaslik betoonist eraldusmüür, kontrollpunktid teedel ning Iisraeli asunduste laiendamine. Enim muserdab aga lootuse kadumine, et Iisraeli okupatsioon kunagi lõppeb ning Palestiina riik saab rahus tekkida. Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti toetus Palestiina riikluse saavutamiseks ning kodanikuühiskonna üles
ehitamiseks on neis oludes olulise tähtsusega.

Filmis avavad oma vaateid elule ja konfl ikti lahendamisele koolidirektor ja rahuaktivist Jalal Khudairy, taksojuht Taisir Jubeh, põllumajandusettevõtja Mohammad Shraim, korvpallitreener Abedalraziq Ezzat, oliivikasvataja Shareef Khaled, Eestist pärit vabatahtlik Madli Maruste jt. Vaataja näeb ka elu palestiinlaste pagulaslaagris ning Palestiina alade keskele rajatud Iisraeli asundustes, kuhu palestiinlased ilma eriloata minna ei tohi.

Autor Arp Müller, režissöör Mati Kark.

16. novembril

Südametunnistus mobiiltelefonis

Kui üle maailma on populaarsemateks mobiilirakendusteks sotsiaalmeediaäpid Whatsapp, Facebook, Instagram ja Snapchat, siis Keenia on koht, kus mobiiltelefoniga saab muuta inimeste elusid päriselt paremaks. See on koht, kus mobiilirakendus muudab maailma. Ja selleks pole vaja isegi nutitelefoni.

Autor Tiiu Laks, režissöör Märten Vaher.

23. novembril

Kolm juveeli

Dokumentaalfi lm „Kolm juveeli“ viib meid budistlikusse Kambodžasse, et rääkida kolme eri põlvkonna naise lood. Nad on pärit samast külast ja nende suurim kirg on traditsiooniline dharma laul, kuid saatus on kohelnud neid väga erinevalt.

Peategelane Srey Oun on 35-aastane, ta on jäänud vallaliseks ja loobunud oma unistusest minna pealinna traditsioonilist muusikat õppima - kõik selle nimel, et aidata oma vanematel raskete maatöödega toime tulla. 25-aastane Srey Pov on seevastu saavutanud kõik, millest ta on kunagi unistanud – ta on kuulus laulja ning on loonud pealinna Phnom Penh’i oma äri, mis võimaldab tal tervet perekonda muretult ülal pidada. Punakhmeeride genotsiidist pääsenud pime laulik Koeut Ran pühendas kogu oma elu dharma laulu õpetamisele ning nüüd jälgib uhkusega, kuidas ta endised õpilased iidset tarkust edasi kannavad.

Autor ja režissöör Gerli Nõmm.

30. novembril

Koos, aga eraldi

Ukraina on sõjas. Eesti on sinna juba alates 2014.aastast humanitaarabi viinud, aasta hiljem hakati andma ka arenguabi. Kuidas abi kohale jõuab, kes selle kaudu leevendust leiavad? Kuidas elavad inimesed Luganski rajoonis? Kuidas elavad sisepagulased?

Autorid Stas Kuznetsov ja Aile Ellmann.

7. detsembril

Sädemete jõed

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, selle pinnal voolab ka 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama.

On väheteada fakt, et viiele hüdrojaama arendusele on oma toeka õla alla pannud ei keegi muu, kui Eesti üks rikkaim ärimees Oleg Ossinovski. Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu võitleb filmi peategelane, aususe ning läbipaistvuse eest seisev keskkonnaaktivist Dato Chipashvili.

Autor Anna Gavronski, režissöör Märten Vaher.

14. detsembril

India – teel tippu

India on endiselt koduks ligi kolmandikule maailma kõige vaesematest inimestest, kuid läbi infotehnoloogilise arendustegevuse püüab riik sellest staatusest vabaneda. IT-sektoris loodud rikkus on aidanud käima joosta kogu riigi majandusmootori ning teinud Indiast maailma ühe kiiremini kasvava majanduse. Viimase 20 aasta jooksul toimunud murrangut selgitavad vaatajatele üleilmselt kuulsad India IT-gurud, kes on pannud nurgakivi sellistele ettevõtetele nagu Infosys ja Genpact.

Autor Eeva Esse, režissöör Rahel Selge.

21. detsembril

Gorillamajandus

Ida-Aafrikas asuvas Rwandas on juba paarkümmend aastat suudetud viimase kodusõja ja genotsiidi järel, milles hukkus pea miljon inimest, vältida etnilisi pingeid ning ehitatud üles uut leppimisele suunatud ühiskonda. Selles hutude ja tutside riigis elatuvad inimesed peamiselt põllumajandusest, kuid kindlakäelistel valitsejatel on soov muuta see mägine maa Aafrika üheks moodsaimaks ja tehnoloogiliselt arenenuks väikeriigiks.

Ülesehituse peamiseks rahastamise allikaks on aga maailma ühed ohustatumad loomad, inimeste geneetilised lähisugulased - mägigorillad. Neid ülimalt haruldasi primaate on alles veel vaid mõnisada isendit ja just neid nende loomulikus elukeskkonnas on lääne turistid nõus kalli raha eest vaatama tulema. Dokumentaalfilm „Gorillamajandus“, viib vaataja mägigorillade ja neid turistele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.

Autor Reimo Sildvee, režissöör Märten Vaher.

28. detsembril

Eesti küla Ghanas

„Oleme liiga vaesed, et kedagi teist aidata,“ väidetakse sageli ettekäändena abi andmisest keeldumiseks. Avatud silmade ja südamega maailmas ringi vaadates võime näha, et aitamiseks pole alati tarvis raskeid kullakange, piisab ka tagasihoidlikumast panusest, väärt nõuannetest ning headest kontaktidest. Eesti aktivistid, ärinaised ja vabatahtlikud otsustasid toetada üht küla Põhja-Ghanas, pannes kokku kohalike inimeste käsitööoskused, eestlaste ettevõtlikkuse ja Lääne turu.

Nii selgus, et Ghana külanaiste punutud korvid lähevad kaubaks Eestis, Aafrika savannides kasvava sheapuu pähklist toodetud või, mida nimetatakse ka Aafrika naiste kullaks, leiab ostjaid USAs. Kas Ghana väikeses külas algatatud tegevused saavad hoo sisse ja pakuvad kohalikele inimestele märkimisväärset elatusallikat, sõltub nii abistajate püsivusest kui ka külarahva sammudest ettevõtlikkuse teel.

Autor Meelis Süld, režissöör Kalle Käesel.

4. jaanuaril

Läbilõikamine

2013. aastal sõlmisid Nicaragua võimud Hongkongi ettevõttega “HKND” lepingu, mis lubab läbi viia maailma ajaloo suurima kaevetöö – kaevata läbi riigi 277 km pikkune laevakanal, mis ühendaks Vaikset ja Atlandi ookeani. Võrdluseks - planeeritav Nicaragua kanal on seni samu ookeane ühendavast Panama kanalist 3,5 korda pikem. Sõlmitud kanalilepingut varjutab paraku saladuseloor. Miks annab riigi president rahvuslikult nii olulise projekti ehituse ja haldamise võõramaalasest investorile? Miks lubatakse erafi rmale sama lepingu raames veel mitmete teiste arenduste algatamise õigus ühtekokku 100 aastaks, sealhulgas maade ja maavarade kasutamiseks? Miks pole arendaja esitlenud ühtegi projekti tasuvust tõestavat dokumenti?

Paljud Nicaragua elanikud pole säärase sündmuste käiguga rahul ning on otsustanud astuda vastu riigi ja investori survele. Teiste hulgas ka Nicaragua põlisrahvana rahvusvaheliselt tunnustatud ja UNESCO maailmapärandi osana kaitstud riigi autonoomses piirkonnas elav Rama põlisrahvas. Film toob vaatajani lõike Nicaragua kanali vastaste võitlusest, mis käib alates 2013. aastast riigikorra, demokraatia, eraomandi, sõnavabaduse ja inimõiguste eest.

Autor Sander, režissöör Ove Musting.

11. jaanuaril

Kooselu Sri Lanka moodi

2016. aastal möödus seitse aastat Sri Lanka verise kodusõja lõpust. Mõned isegi ei mäleta enam, kes on Tamili Tiigrid ja mille eest nad võitlesid. Samas näeme me praegu Euroopas nii äärmusluse kasvu kui ka sõjalist konflikti Ukrainas. Tundub, et Sri Lanka kodusõja ajalugu on musternäidiseks, kui kergesti võib marurahvusluse kasv viia meid verise vastasseisuni.
Aga mis paneb inimesi vihkama? Kus on lõimumise ja rahuliku kooselu valem? Filmi autorid otsivad neid vastuseid koos sõjajärgse Sri Lanka elanikega - teekorjajate, kalurite, müüjate, turismikeskuse töötajate ja eelkõige giid Michaeliga.

Autor Artur Aukon, režissöör Mati Kark.

18. jaanuaril

Myanmar – tarkuse tuulajad

Myanmar, mis varem tuntud Birmana, on viimastel aastatel saanud rahvusvahelise ajakirjanduse tõeliseks lemmikuks. Karismaatiliste opositsioonijuhtide edu lubaks sellele pikalt isolatsioonis olnud metsikule riigile õitsengut. Kuid elu selles riigis kulgeb ikka veel algeliselt ja kõige suuremaks komistuskiviks võib saada haridussüsteem. Koolivõrgu arendamist segab vaesus ja keeruline ligipääs maa kaugematesse piirkondadesse. Kuni riik veel igale poole ei jõua, tuleb tarkuseterade levitamise eest hoolt kanda üksikutel entusiastidel.

Dokumentaalfi lmis jälgitakse lähemalt kahe kooli elu. Kauge külakool on tegutsenud mõned aastad ja suutnud muuta külaelanike umbusku hariduse suhtes. Suurlinnas tegutsev maailma suurim kloostrikool on õppeprogrammi toonud moodsas ühiskonnas vajalikke oskusi nagu väitlusoskus ja terviseõpe. Iidsele budistlikule traditsioonile toetuv haridussüsteem on kirjaoskust tähtsaks pidanud sajandeid, kuid keskaegsed õppemeetodid on jäänud ajale jalgu. Nüüd sõltub kõik inimestest, kas nad suudavad anda tarkusele uue hoo.

Autor Indrek Treufeldt, režissöör Tarvo Mölder.


Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar