Video

Vaata veel

Petukirjad on toonud kümnetele Eesti elanikele kaela rahapesusüüdistuse

"Pealtnägija" uuris välja, et kui varem peteti nn Nigeeria kirjade abil kergeusklikelt eestlastelt raha välja, siis nüüd on skeem oluliselt kurikavalam - inimesest tehakse ettur rahvusvahelises organiseeritud rahapesus. Kui varem jäädi niisama rahast ilma, siis nüüd on mitukümmend eestlast saanud juba reaalse süüdistuse, sest kandsid teistelt ohvritelt välja petetud raha edasi Aafrikasse.

Kujutage ette olukorda - teie e-postkasti saabub ootamatult kiri ühelt täiesti tundmatult Briti firmalt, mis enda väitel on laienenud teiste seas ka Eestisse ja vajab seetõttu lisatööjõudu. Töö on aga lihtne, tuleb vaid kuus tundi päevas kodus istuda ja pabereid täita. Ja palk rabab jalust - 2650 inglise naela ehk 3600 eurot pluss boonused!

Pole kahtlustki, et enamus meist saadaks need võõralt aadressilt tulnud tööpakkumised läbilugemata prügikasti. Sest lihtsad ja loogilised küsimused - kuidas on võimalik, et miljonite seast avastasid nad just minu ja just mulle tahetakse kodus istumise eest maksta 50 000 euro suurust aastapalka, tooksid iga mõtleva inimese jalgadega maa peale.

Aga paraku on meie seas jätkuvalt inimesi, kes usuvad võluritesse. Möödunud aastal tuvastati Eestis koguni sadakond inimest, kes just sel moel - oma tööandjat kordagi silmast-silma nägemata ja ainult e-kirju vahetades, asusid enda teada tööle välismaise küberfirma assistendina, meditsiinitehnikat või turismiteenuseid pakkuva ettevõtte Eesti esindajana. Ja siis tulevad tööülesanded!

Rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul tõi näiteks, et heausksele uuele "töötajale" tuleb kiri, milles palutakse Eestisse saabuvale noorpaarile puhkusepakett kokku panna. Tegelikult ei huvita välismaiseid ülemusi teie vaimsed võimed ja käteosavus. Kõik efektsed lepingud ja magusad kirjad on silmapete, et teid ära võluda ja lojaalsust tekitada. Sest tegelikult on teie ainus ülesanne võtta vastu raha ja saata see mõnda teise riiki edasi. Te olete kõige ehtsam tankist või veel peenemalt öeldes kuritegeliku raha pesija.

Aivar Pauli sõnul on rahasummad erinevad ning jäävad tavaliselt vahemikku 1000 - 10 000 eurot. On ka suuremaid ja väiksemaid summasid.

Just sel moel kistakse igal aastal järjest enam eestimaalased etturitena rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse väga hämaratesse rahapesuskeemidesse. See raha, mida pimestatud eestlastel kästakse vastu võtta ja edasi kanda, on varastatud teistelt Lääne-Euroopa kodanikelt. Näiteks pangakelmuste kaudu, kus kurjategijad on ohvritelt välja peilinud nende paroolid ja netipanga arved tühjaks teinud. Nii muudetakse eestlased pahaaimamatult kurjategijateks, kellest mitmed on kaela saanud rahapesu vahendamise süüdistuse. Selle eest, et võtsid pahaaimamatult vastu kirja teel tulnud tööpakkumise.

1993. aasta sügisel ilmus Eesti Ekspressis pommuudis - tuntud ärimees Indrek Samusenko on Aafrikas ja ei julge kodumaale naasta. Pankur oli mõni kuu varem kokku laenanud toonases mõistes ulmelise summa – 2 miljonit dollarit, et välja osta uskumatut rikkust tõotanud võlanõude Nigeeria riigi vastu. Aga nagu varsti selgus, oli see hiilgav äritehing kõige lihtlabasem pettus.

Samusenko on tuntuim nn Nigeeria petukirjade ohver Eestis, tema hanekstõmbamise esimesel aastapäeval, 1994. aasta aprillis, trükkis Äripäev lausa erilehe, et inimesi hoiatada: ärge minge õnge, kui välismaalt saabuvad efektsed kirjad ulmeliste äripakkumistega – see on pettus!

Rahvusraamatukogu andmetel oli see erileht esimene kord, kui Eesti meedias ilmus hoiatav artikkel Nigeeria kirjadest. Järgmise 21 aasta jooksul on päeva-, nädala- ja maakonnalehtedes ilmunud sama sisuga artikleid nii palju, et ainuüksi nende nimekiri on viis lehekülge pikk. Ja üksinda "Pealtnägija" on oma ajaloo jooksul teinud neli lugu Nigeeria kelmide ohvritest, et kutsuda inimesi üles mõistusele – loteriiga ei ole võimalik võita 30 miljonit naela, kui te ise pole lotot mänginud.

Ent tundub, et hoolimata 21 aastat kestnud järjepidevast politsei, prokuratuuri ja meedia propaganda turmtulest ei tea paljud ikka veel, mis on Nigeeria kirjad. Selle üks markantseim tõestus on needsamad sadakond kodanikku, kes kirja teel saabunud tööpakkumistest pöörast rikkust lootsid ja lõpuks rahvusvahelise kübermaffia rahapesu vahendajaks hakkasid. Aga see skeem on uus, sellest on veel vähe räägitud.

Oluliselt üllatavam on, et meie seas on jätkuvalt väga palju neid, kes ikka veel saadavad oma raha Afrikasse ja ootavad vastu kirja teel lubatud kaupa, armastust, loteriivõitu või pärandust. Mullu tuli selliseid Nigeeria kirjade ohvreid vabatahtlikult politseisse 51. Aivar Pauli hinnangul on tegelikult Eestis selliseid juhtumeid aastas sadakond.

Rahapesu andmebüroo ei ole klassikaline politseiüksus, kuhu ohver võib pöörduda ja kus uuritakse kuritegusid. Seal monitooritakse ja analüüsitakse kogu riigi finantsinfot. Just selle käigus on kõige muu kõrval avastatud Nigeeria petukirjade väga tugev jälg, et inimesed ikka veel kannavad oma raha kõikvõimalike rahasiirdeteenuste kaudu Aafrikasse.

10 000 eurot Western Unioni kaudu Aafrikasse saatnud naine uskus järjekindlalt, et seda raha oli vaja tema armsamale - Kesk-Aafrikas teenivale ja hätta sattunud Ameerika Ühendriikide armee ohvitserile.

Nigeeria petiste oskus üksikuid meeleheitel naisi haneks tõmmata on hämmastav. Neli aastat tagasi tegi "Pealtnägija" loo kahekordse kõrgharidusega prouast, kelle võlus internetis ära end Afganistanis teenivaks Briti ohvitseriks nimetanud leskmees. Ehkki naine nägi aasta varem "Pealtnägija" saadet, kus hoiatati ohvitsere mängivate netiarmastajate eest, astus proua ikkagi lõksu.

Aivar Paul rõhutas, et lihtsameelsed jäävad alati rahast ilma ja tihtipeale need inimesed pigem ei ole jõukad, vaid omavad keskmist või madalat sissetulekut. "On päris mitmeid juhtumeid, kus inimene selleks, et sellise pettuse peale raha saata, on võtnud SMS-laenu firmadest laenu."

Paul lisas, et jutt ei käi mitte väikestest, vaid ikkagi viiekohalistest summadest. Kuna kauge kirjasõber enam ei vasta, saab raha saatja lõpuks aru, et ta on petta saanud. Seda tüüpi kuriteo ohvriks jäämine tundub paljudele väga häbiväärne ning selle tõttu juhtunust politseisse ei teatata.

Mida Eesti politsei teha saab? Keskkriminaalpolitsei direktor Indrek Tibar nentis, et mitte eriti palju. "Teoreetiliselt, jah, me saame küll õigusabi palvete kaudu, küll rahvusvahelise koostöö kaudu läheneda, praktikas paraku erilist edulootust ei olegi. Kui raha on juba kuskile ära rännanud, siis Nigeeriast seda ilmselt kätte ei saa."

Mida siis teha, et mitte langeda Nigeeria petukirjade ohvriks või sattuda rahapesule kaasaaitamise süüdistusega kohtu alla? Indrek Tibar soovitab kasutada talupoja mõistust, et kui Nigeeria kirjas lubatakse kümneid miljoneid dollareid, siis tasuks endalt küsida, miks peaks keegi sellise asjaga just minu poole pöörduma.

Samuti soovitab Tibar võimaluse korral guugeldada internetis ning tõenäoliselt leiab saidi, kus selliseid pettusi kirjeldatakse. Internet on umbes kõikvõimalikke Nigeeria petiste eest hoiatamiseks mõeldud lehekülgi. Isegi kui te olete oma õnnejoovastuses hullumas, siis võtke hetk ja kontrollige teile elu armastust garanteeriva ohvitseri nime ja fotot internetis või sisestage otsingusse kirjades olevaid firmade nimesid või rekvisiite.

"Tuleks mõelda, milline ettevõte tegelikult usaldab oma vara, raha inimese kätte, keda ta tunneb ainult e-kirjade kaudu," soovitab Aivar Paul.

Toimetas
Sven Randlaid, Riho Nagel

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar