Osooni linnulood

  • foto
    Leevike - on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnas
    13.03

    Eestis hinnatakse leevikese pesitsusaegne arvukus 100 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 300 000 isendile.Leevikesel on selgelt avalduv sooline dimorfism. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga. Aga leevikeste isaslind, oma erkpunase kõhualusega, on talvistel maastikel eriti silmatorkav.

  • foto
    Jäälind - lustaka sulestikuga imepärane lind
    2016

    Suve teisel poolel jõuavad Pandivere jalami lätetele noored jäälinnud ja jäävad sinna justkui lõksu - jõgi edasi ei vii, aga tagasi ka ei raatsi minna. Nende imepäraste lindude sulestiku tõelisest värvipaletist saame aimu neid lähemalt vaadeldes. Eriti silmatorkav on seljasulestiku elektrisinine toon.

  • foto
    Vesipapp - vilka olemisega väike sukelduja
    2016

    Kui enamik meil pesitsevaid linnuliike on lõunamaale lennanud, siis Põhja-Skandinaaviast ja Koola poolsaarelt pärit vesipappide jaoks ongi meil siin lõunamaa. See vilka olemisega väikese rästa suurune linnuke on laululindude hulgas väga eriline. Olles täielikult seotud vee ja kärestikega, on ta omandanud ainulaadse võime sukelduda ja vee all toitu otsida.

  • foto
    Metstilder - varjulise eluviisiga kurvitsaline
    2016

    Metstilder on rästasuurune varjulise eluviisiga kurvitsaline, kes on meie metsades tavaline pesitseja. Ta on ise kehv pesameister - seetõttu üürib ta oma pesad tihti musträsta käest. Munade haudumiseks kulub tal päris kaua - ligi 20 päeva. Metstildritel võtavad haudumisest osa mõlemad - nii emas- kui ka isaslinnud, kes on omavahel nii sarnased, et isegi lähemal vaatlusel ei ole võimalik neil vahet teha.