Üksinduses

Miks jälle leian end kirjutamas
Võibolla hing tahab midagi öelda
pea iga õhtu näen maa valgust kadumas
mu aken vaatab loojangule silma

Ei see ei ole armastuslaul
Vaid lihtne tunne, mis mõtteid võib muuta
Ta igaühte millalgi tahaks emmata
Elus tuleb õppida leppima olema ilma

Võimust võtnud üksindus
See närib minu seest
Olen ise selles süüdi
Tagasi ei pööra veel
Ei lange põlvili su ette
Ei andestust ma too
Klaasi jääb veel veidi veini
Minevikust pilte loon

Kõiki õnnelikuks sa teha ei saa
Igaühele pole mõtet ka meeldida
Sündimise hind pole kallis, kuid nõuab elamist
Tühi tuba pole alati kõle, kuid nõuab harjumist

Võiks ju joosta peatusesse, et valida sealt rong
kas põgenedes maailm muutub, kas eilsest parem on?